Minu jaoks on sünnipäeva tähistamine alati olnud midagi erilist ja see päev kuidagi maagilise tunnetusega. Viimased kaks aastat ei ole ma tulenevalt koroona ajast saanud oma sünnipäeva tavapäraselt tähistada, nii et kui nüüd kolmandal aastal terendas võimalus pikendada oma tööreisi puhkuse võrra Kreekas tähistamaks ka oma sünnipäeva, tundus see suurepärane idee. Olen kord varem tähistanud aastavahetust üliõpilasena Londonis ja kuigi see oli tore, otsustasin tookord, et edaspidi olen aastavahetusel Eestis. Sünnipäeva osas päris sama paralleeli tõmmata ei saa ja ilmselt siin aitavad ka viimased kaks koroona-aastat kaasa, kui see pole just vanus.
Eile hilisõhtul, kui blogi kirjutasin ja südaöö lähenema hakkas, üllatas M mind südaööl pudeli jaheda veiniga, nii et klaase kokku lüües oli sünnipäevale algus tehtud. Täna keskpäeval koputati meie toa uksele ning toateenindus tõi meile puuviljavaagna ja pudeli veini koos õnnitluskaardiga hotelli poolt. See oli väga armas üllatus, seda enam, et klassikalist toateenindust hetkel väga ei toimu, kuna koroona piirangute tõttu võõrad hotellituppa praegu ilma eraldi loata siseneda ei tohi. Kuigi täna oli ilm pilvine ja tuuline ning väljas oli vaid 15 kraadi sooja, saab päev ainult hästi minna, kui see juba niimoodi algab.
Juba eos olime tänase päeva planeerinud laisa päevana. Ööbisime kaks ööd järjest Kalamatas, kust on pärit küll maailmakuulsad Kalamáta oliivid ja mida siin kandis üllatavalt vähe menüüs pakutakse, kuid kus turistil kohapeal suurt midagi teha ei ole. Meie hotell asub küll mererannas, ent sealne kivine rand ja praegu jahe vesi väljaspool kõrghooaega turistile midagi erilist tavapäraselt ei paku, erinevalt täna õhtust - tuul vaibus päikeseloojanguks maha, ent merel olid tõusnud tugevad ja võimsad lained, mis vastu lainemurdjat valgeks vahuks pudenesid. Need lained olid nii köitvad, et vaatasime neid tükk aega imetlusega. Veel on väga tugev jõud. Ka mitmed kohalikud olid sõitnud autoga mere äärde lainete möllu vaatama, nii et selline mäslev meri pole siin ilmselt igapäevane.
Kalamáta linn ise on üpris väike - siin elab ca 55 tuhat elanikku. Sattusime sinna hilisel pärastlõunal ja kuigi linnas palju vaatamisväärsusi pole, on parkimiskohta siiski keeruline leida. Kreeka tänavad on kitsad ja seda olulisem on jätta ristmiku servast 5 meetrit vabaks, et ristteelt tulevad autod mahuksid välja pöörama. Sellegipoolest ei tasu arvata, et juhid kõik liiklusmärkidest kinni peavad ja täitsa vabalt võib olla, et keelumärki või ühesuunalist tänavat võetakse vaid soovitusena ning tuledega sõitmist siin endiselt ei harrastata. Üle Kreeka on äärmiselt levinud komme ka suvalises kohas keset teed hoiatamata seisma jääda, ohutuled lihtsalt vilkuma panna ja siis minna oma asju ajama, auto suvalises kohas teed blokeerimas. Sellegipoolest, liikluses siis kaost ei ole ja üldiselt on tegu üpris viisaka liiklemisega, sest kellelgi ei ole kiiret ning on aega toimetada. Nii naudivad kohalikud pärastlõunat kohvikus või restoranis juttu ajades kui ka muus osas tunduvad suuresti stressivabad.
Oleme nädala jagu Kreekas autoga ringi sõitnud ning olen koguaeg imestanud kuidas igal pool, kus me käime, on igasugused poed koguaeg kinni. Teenuseosutaja ja toitlustus ning toidupoed paistavad lahti olevat, aga kõik muu suletud. Täna märkasin lõpuks ühe poe aknal avamisaegu - poed on reeglina avatud kuni 14:30ni ja siis taas avatud alates 17:30 kuni 21ni. Olen varem kohanud erinevates riikides küll sarnasel loogikal restoranide avamisaegu, aga siin paistavad restod just lahti olevat, ent poed kinni. Millest selline loogika, ei ole ma suutnud seni läbi hammustada.
Meie hotell asub lennujaama kõrval ja kuigi see on rahvusvaheline lennujaam, on see pisike ning väga lennukeid siin näha ega kuulda ei ole. Seda suurema tähelepanu sai kopter, kes mäsleva mere kohal väga madalalt tiirutas, siis üle puude valli korraks maandus ja taas uue ringi tormise mere kohal tegi. Lainete möll suurenes lühikese ajaga selliselt, et veepiir, kus veidi aega tagasi rannas olime seisnud, jäi nüüd peksleva vee alla. Täna oli rahulik ilm. Mis saab suuremate tormidega, jääb vaid kujutlusvõime viljaks.
Kui eelnevad päevad on olnud meil valdavalt seotud mägedega, siis tänane päev oli eelkõige vee päralt. Meist ca kolmveerand tunnise autosõidu kaugusel on Polylimno kosk. Sildid juhatavad sinna juba kaugelt, nii et seda on kerge leida. Parklast viib koseni kruusane ja kiviplaatidest tee, mis parklast järsu nurga alt mäest alla läheb. Alla minna oli lihtne, kuid sealt üles rühkimine parajalt pulssi kõrgustesse viiv. Kosed ise on madalad veejoad, ent langevas vees on midagi väga rahustavat ja maagilist. Siinsed kosed on türkiissinise veega, midagi väga sarnast, mida nägime Horvaatias ja mida meie Eestimaa looduses selliselt ei eksisteeri. All orus Kose juures oli ka tuul vaibunud ja nii saime nautida vee vulinat taas omapäi.
Kreekas turismihooaja välisel koroonajärgsel ajal on turistina päris huvitav olla. Enamus müügilette, poode ja kohvikuid on kinni, sest ostjaid ju pole, ent selle eest on sisuliselt kõik vaatamisväärsused vaid meile endile ja teisi inimesi näeb seal harva või kui üldse, siis väga vähesel hulgal. Nii olime Euroopa ühes kaunimas rannas Voidokilias, kus käivad kilpkonnad munemas ja mis seetõttu kuulub Natuura 2000 alasse, peaaegu ainsad külastajad nagu ka hotelli basseini ja hammami, ehk meie mõistes aurusauna, ainsad külastajad. Mul pole kunagi varem olnud kogemust olla ainult kahekesi spaas. See teeb sünnipäeva kuidagi eriti privaatseks ja eriliseks.
Tänapäeva tehnilised võimalused annavad nii palju juurde võrreldes varasemaga. Sõitsime parasjagu koskede juurest tagasi Kalamáta linna, et seal hiline lõuna süüa, kui helistas K Austraaliast videokõnega, et õnne soovida. Nii lihtne oli autoga samal ajal sõites eesti keeles rääkida läbi videokõne ja näidata seda, kus hetkel oleme, otse teispoole maailma otsa. Tõepoolest, sõbrad on vaid ühe telefonikõne kaugusel, olenemata sellest, kus sa viibid.
Aitäh, sõbrad, meeles pidamast. See on mulle oluline ja mu päev sai täna palju erilisemaks tänu õnnesoovidele nii kaugelt kui lähedalt. Sünnipäeva võib teinegi kord kodust eemal tähistada, kuid ootan ka seda, millal saan taas klaase kokku lüüa ja päriselt koos tähistada, sest on mille üle tänulik olla.
Videokokkuvõte tänasest päevast: https://m.youtube.com/watch?v=UcOUtOwZjQU&feature=youtu.be
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar