Reisiks valmistudes vaatasin korduvalt ilmateadet ja kohe mitte kuidagi ei saanud Eestis aru, milline see ilm siin Maltal on ja kui soe või külm on 20-22 kraadi, mida meie reisi ajaks lubas. Pikemas perspektiivis lubas vihma kogu nädala jooksul vaid üheks päevaks, laupäevaks, ning tänaseks oli see juba möödas. Suur oli mu üllatus, kui meie Eesti giidiga ekskursioonigruppi sattunud Eesti staarsünoptik hommikul kirjutas, et täpselt meie ekskursiooni ajaks lubab korralikku äikesevihma. Hommikusööki hotelli terrassil süües taevasse vaadates nägin, et tal oli tuline õigus - väga tumedad pilved liikusid vastu tuult mere pealt otse saare peale. Olin ilmastiku muutuse hoiatuse eest väga tänulik, sest muidu poleks me osanud ilmselt vihmajopesid kaasa võtta.
Valletta on Malta pealinn, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu väikseim pealinn ja asub umbes ühel ruutkilomeetril. See linn on esimene Euroopas, mis on kõigepealt planeeritud ja seejärel ehitatud ega ole kujunenud orgaaniliselt. Selline lähenemine andis võimaluse ka Malta linna alla tunnelite võrgustiku rajamiseks, nii et justkui on ühe koha peal kaks linna, mida on kasutatud veereservuaarideks ja teise maailmasõja ajal ka varjenditeks. Tänasel päeval on osa sellest avalikkusele avatud läbi ekskursioonide, kuid sedagi alles hiljuti - kui tunneleid avama hakati, oli nende seisukord jõle, sest seal elasid hiidrotid ja prussakad, kes nautisid segamatult ümberkaudsete restoranide toidjääke ning keda ükski kahjuritõrjefirma kuidagi likvideerima ei soostunud hakata, sest ka nende jaoks oli see tohutu väljakutse kuniks lõpuks leiti keegi, kes pika hambaga oli nõus töö vastu võtma.
Valletta on ehitatud kindluslinnaks peale 1565. aastal toimunud suurt piiramist, mil ristirüütlid elasid Birgus ja mida ühtäkki tulid ründama 40 000 Ottomani impeeriumi sõdalast. Rüütlid võitlesid oma elu ja kodu eest, olgugi et neid oli tohutu vähemus, alustasid nad vaid 6000 mehega ja pidasid vastu maist septembrini. Kui meri tormiseks muutuma hakkas, otsustasid lõpuks Ottomani sõdalased koju tagasi pöörduda, et mitte tormisel merel hukka saada. Ottoman oli kandnud suuri kaotusi, sest nende väejuhid ei saanud omavahel läbi ning kommunikatsioon ei töötanud. Tol ajal pidas Malta kogu Euroopa sõda - kui Ottomani mehed oleksid võitnud, räägiks kogu Euroopa täna ilmselt Türgi vms keeles ja meie maad, riigid ja kultuurid ei oleksid kaugeltki need, mida me täna teame. Veider, mil moel on ajalool kombeks korduda - täna, ca 500 aastat hiljem sõdib Ukraina meie vaba Euroopa eest oma vere ja maa hinnaga Venemaa okupantidega, oluliselt väiksemas koosseisus, ent teisel poolel on meie õnneks veidi sarnased probleemid Ottomani armeega. Juba üle poole aasta on Euroopa taas hinge kinni hoidnud ja toetanud Ukrainat nii palju kui saab meie kõigi eest võideldes. Sarnane lugu oli ka Maltal omal ajal - kui sõda lõppes, oli Euroopa tänulik rüütlitele ning Maltat toetati nii palju, et saaks ehitada kindluslinna Valletta uueks pealinnaks, mida hakkasid kaitsma eri riikide ristirüütlid, umbes nagu täna NATO rahuvalvajad.
Valletta on kindluslinn, mis on linnamüüriga mere poolt ümbritsetud kolmest küljest ja vaid ühest küljest nõrgema kaitsega, mis ühendab linna ülejäänud saarega. Linnamüür on säilinud sisuliselt terviklikult, olgugi et teise maailmasõja ajal mängis Malta asukoha mõistes strateegiliselt olulist rolli ja tänu sellele sai tohutus koguses pommidega pihta, nii et riik tehti sisuliselt maatasa. Seda üllatavam on, kui hästi on säilinud linnamüür. Samas enamus muudest hoonetest on ehitatud siiski peale teist maailmasõda, matkides vanemat ja barokset stiili. Ainult linnaväravad, parlament ja teater on ehitatud vaid kümmekond aastat tagasi veidi kaasaegsemas muljes, ent sobib sinna kompleksi ideaalselt.
Rüütlid on mänginud Malta ajaloos väga tähtsat rolli ning Valletta rajajagi oli rüütel, kes andnud tsölibaadi vande nagu teisedki, ent kellel siiski oli kaks last erinevate abielunaistega. Linna rajaja Jean Parisot de Valette oli vapper ja palju näinud mees, ent tema eluküünla murdis lõpuks enne linna valmimist fakt, et ta tütre abikaasa pussitas tütre surnuks ning kadus koos tütre ehetega nagu tina tuhka.
Ajaloost on selgunud ka, et rüütlid ei elanud mitte nii õilsat ja puhast elu nagu nad oleksid pidanud - itaalia ristirüütlitel olla toimunud suured peod, kus tihedad külalised olid linnas poolsaare otsas elavad lihtsate elukommetega naised. Muide, tol ajal oli just valge kleit ja lehvivad juuksed prosituudi märgiks, mis tänasel päeval sootuks vastupidine sümbol on. Sel ajal ei liikunud ka naised paljuski üksi tänavatel ringi, pead olid kaetud ja kui mõnes peres oli abiellumisealine ehk ca 16-17 aastane neiu, pandi selle märgiks aknalauale basiiliku pott. Olid ajad ja olid märgid, mida kõik oskasid lugeda.
Malta on asukoha mõistes rahvusvahelisel kaubateel ning siin tunti ürte ja maitseaineid tänu sellele juba ammu enne kui mujal. Seda kõike on tunda ka Malta toitudes - siinsetele kokkadele meeldib pigem tummisem ja krõbedam kui mahedam maitse ja toidud kipuvad olema üsna tugeva maitsekooslusega. Väga tihti kasutatakse ka kaneeli, aniisi, muskaatpähklit, nelki, koirohtu, estragoni jms tugevamaitselisi ürte nii soolase kui magusa toidu maitsetamisel. Üks Malta rahvuslikke jooke on Kinnie limonaad, mida on toodetud juba üle 60 aasta ning mis koosneb kibeapelsinist ja koirohust. Malta traditsiooniline maius on ka tugevasse taignasse keeratud mee rõngas, mis sisaldab lisaks meele ja viigimarjadele ka suures osas kõikvõimalikke ürte. Tugevad maitsed on siin popid.
Maltal ei ole olnud šokolaadikultuuri ja see on alles suuremal loomisel. Küll aga toodavad nad erinevaid likööre ning Valletta vanalinnas asub Chocolate District kohvik, mis serveerib väikestest pitsidest sulashokolaadi segatud kakutsevilja, viigimarja, mee vms likööriga. Kunagi olla üldse pikka aega shokolaadi serveeritudki ainult vedelal kujul, enne kui õpiti šokolaaditahvleid tegema ning muidugimõista oli vanasti šokolaad mõeldud vaid meestele.
Malta hinnad on sarnased Eesti omadele - kütus on veidi soodsam, restorani toit natuke kallim, taksosõit umbes sarnane. Malta keskmine palk jääb 1700 eur bruto kanti ning peamiselt turismindusest elav riik sai koroona ajal ikka väga tugevasti pihta, nii et paljud kaotasid töö. Riik maksis koroona tõttu töö kaotanud inimestele kuni kaks aastat miinimumpalka, mis on ca 720 eur neto, aga sellega siin selgelt kuidagi ära ei ela.
Malta on väike riik, kuid suure elanike arvuga ja Euroopa suurima elanikutihedusega, 1380 inimest ruutkilomeetri peale. Siin kohapeal on näha küll palju väikseid maju, ent pilvelõhkujaid sisuliselt ei ole. Samas on ca 520 tuhande inimese seas üksnes 400 tuhat maltalast ja umbes sama palju autosid, sest maltalased on harjunud igale poole minema autoga, kuigi vahemaad on väiksed. Iga päev pidi lisanduma 50+ uut autot juurde. See omakorda tekitab aga korralikke ummikuid. Täna hommikul nägime ise, kuidas vihmasaju alguses tiheda liikluse, ent madala kiirusega maanteel ei märganud turismibussi juht enda kõrval väikest tumesinist autot ja hakkas teda teelt välja suruma. Õnneks sai napilt õnnetus ära hoitud, aga õnnetusi siin ikka juhtub. Ja kuigi ametlikult purjus peaga sõita ei tohi, on siiski tavapärane, et õhtul minnakse restorani oma autoga ning tehakse 2-3 klaasi veini. Meie kultuuriruumis on see mõeldamatu.
Malta on ka väga popp koht erinevateks filmivõteteks. Siin on tehtud muuhulgas ka Troonide Mängu seriaal, mis looduse kahjustamise tõttu suured trahvid sai ja saarelt minema kupatati, aga ka viimane Jurassic Park, mille auks on üle saare püstitatud kolm väikest dinosauruse kuju. Need kõik kolm kuju oleme üsna juhuslikult ka oma reisi käigus üles leidnud.
Malta ilm on kiiresti muutuv - kui ühel hetkel võib sadada padukat peopesa suuruste vihmapiiskadena, siis paar tundi hiljem võib olla lauspäike, mis riided kiiresti ära kuivatab. Siinne vihm on soe ja olgugi, et niiskus tekitab veidi jahedama tunde, ei poe see sedasi kontidesse. Sellegipoolest õhtul hotelli tagasi jõudes tundus ahvatlev mõte minna sisebasseini ja saunadesse end põhjalikult üles soojendama. On ka üsna tavaline, et maltalased ise võtavad vahel paar päeva vabaks ja veedavad hotellis, et aeg maha võtta ning nautida spa protseduure. Maltal on saareelul - tempo on rahulik ja tegelikult ei ole kuhugi kiiret.
M tegi video ka: https://youtu.be/KvMUTbjj_Jg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar