Kui Malta reisi planeerima hakkasime, siis tundus, et Malta saar on väga väike, vahemaad peaaegu olematud kilometraaži mõttes, ent samas oleks siin justkui nii palju teha, nii et kas nädalaga jõuabki saarele tiiru peale teha. Gozo saar on aga veelgi oluliselt väiksem kui Malta peasaar, ca 14 korda väiksem kui Hiiumaa. Samas reisiraamatute lugedes jäin kahtlema, kas ühe päevaga ikka saame autoga Gozole tiiru peale teha. Teisalt küsis M ema, kas meil ikka on nii väikse saare jaoks üldse autot vaja, sest tundub, nagu jõuaks seal jala kõikjale. Kui navigeerida, siis ongi vahemaad keskmiselt 2-3 km erinevate punktide vahel, ent ometigi läheb terve päev niimoodi, et päeva lõpuks pead ikka valima, kas mõnda vaatamisväärsust siiski vahele jätta.
Praamiliiklus Malta ja Gozo vahel on tihe ning laev läheb iga poole tunni tagant. Algselt sadamasse sõites oli meil kerge segadus, kust me praamipiletit üldse osta saame, sest netis on olemas vaid hinnad. Selgus, et pilet ostetakse üksnes tagasiteel sadamast.
Gozo on ka selles mõttes üks veider saar, et Google Maps seda väga ei armasta. Oleme avastanud, et võõrastes kohtades sõites on Google Maps parem kui Waze, sest võrguühenduseta kaart toimib igal pool. Ent mitte Gozol. Meil oli küll netiühendus telefonis olemas ja offline kaart ka alla laetud, kuid sisestatud asukohti Google Maps kas lihtsalt ei leidnud või pakkus samanimelisi kohti sadu ja tuhandeid kilomeetreid eemal. Korra navigeeris ta meid ka üsna suvalisele kõrvaltänavale linna keskväljaku asemel. Haarasin Waze järele ning saime järje peale ja hiljem töötas ka Google Maps taas. Telefoni levi ning nett on siin üldse veidi hektilised ja kipuvad nii tekkima kui kaduma üsna suvalistel hetkedel ja sama äkki tagasi tekkima. Olgu siinkohal ka öeldud, et Gozo saar on suuresti kaetud vaba WiFiga suuremates asulates.
Meie esimene suurem peatus oli Gozo suuruselt teises linnas Naduris. Linnad ja külad on siin peaaegu äravahetamiseni sarnased, sest peaaegu kõikjal silmapiiril on madalad neljakandilised lamekatusega kollasest kivist majad, üksikute eranditega. Mis aga kindlasti üksteisest erinevad, on Gozo kirikud ja need on päris kindlasti omaette vaatamisväärsused. Kirikud on suured, võimsad, kaunid ja kuidagi samal ajal hubased ning anonüümselt kutsuvad. Iga kirik on ise nägu ning neid on saarel nii palju, et eelmisest paistab reeglina järgmine ära.
Reede keskpäeval on Nadur laisalt väljasurnud linn, kus löövad keskväljakul asuva katedraali kirikukellad uhkesti, ent inimesi väga palju liikvel pole ning linn oli sisuliselt üksnes meie. Turist on siin aga väga teretulnud ja oodatud - nii on linna keskväljakule paigutatud kaart erinevate lühikeste jalutuskäiguradadega suuremate vaatamisväärsuste juurde. Tegin sellest foto ja olin juba valmis navigeerida telefoniga, kui märkasime maja seinal noolt esimese vaatamisväärsuse juurde. Uus nool juhatas õigesse sihtpunkti igal pöördel ja kui sinna kohale olime jõudnud, ootas seal tänavanurgal uuesti kaardi pilt ja nooleke järgmisesse punkti. Ah, nii lihtne ja nii geniaalne lahendus!
Ilmataat kostitas meid täna tõeliselt ilusa ja sooja päikselise ilmaga, kuigi ilmateade lubas terve päeva kestvat pilvisust. Kuskil pealelõunal tekkisidki väikesed kohatised pilved, ent soe oli endiselt, kuid pilved jahutasid meid nii palju maha, et oranži rannaliivas Ramla Bay randa vaatasime küll lähemalt, aga ujuma siiski ei kippunud. Kui Malta saarel on nüüd madalhooajal kõik rannakohvikud kinni, siis Gozol paistab enamus asju avatud olevat.
Olen kuulnud Gozo kohta jutte, et seal on sisuliselt ainult üks tee ning see on üliheas korras ja ega vaadata peale mõne üksiku koha seal suurt midagi pole. Tundub, et meie Gozo on teistsugune. Siin on koopaid ja vaateplatvorme, milleni jõudmiseks tuleb läbida kitsaid linnatänavaid, kus loodad, et ootamatult täisnurgaga tagant ilmuv autojuht on mõistlik. Saab läbida teid, mis kunagi on olnud korralikud, aga nüüd on rohkem järgi auke kui teed ennast.
Gozol oli kunagi väga populaarne soola tootmine merest, ent nüüd on järgi üksnes kaks perekonda, kes seda traditsiooni veel au sees hoiavad, aga nende loodud pisikesed soolavee kuivatamise basseinid on päris tore vaatamine mereäärse tee kõrval. Soola toodetakse hiliskevadest suve lõpuni ja praeguseks ajaks oli hooaeg selgelt lõppenud, kuid soolabasseinid on endiselt omal kohal.
Gozo ilmselt kõige tuntum vaatamisväärsus on Victorias asuv kindluslinnak. Selleni jõudmine autoga on omaette kunst, sest õigest kohast mööda sõites või valesti keerates tuleb teha mööda kitsaid tänavaid paarikolomeetrine ring, enne kui samasse kohta tagasi jõuad. Parkimisega on siin omaette lugu - linna keskel on kaks väikest parklat umbes kümmekonna auto jaoks ja rohkem ei midagi. Tänavate serva parkida ei saa, sest need on juba niigi väga kitsad ja need parkimiskohad, mis olemas on, on juba hõivatud. Umbes peale kolmandat tiiru suutsime siiski jõuda autoga üles kindluslinnakuni, mille juures asus väike tasuline parkimisplats. Parkisime auto ära, aga raha maksta ei olnud kellelegi.
Kindluslinnak on olnud omal ajal vallutamatu. Olid ajad, kui kõik linna inimesed igal ööl kindluse müüride vahel magasid samal ajal kui linn tule all oli. Ka teise Maailmasõja ajal pakkusid linnamüüride kindlat kaitset kukkuvate pommide eest ning neid sai Malta kaela uskumatult palju, nii et saarestik tehti peaaegu maatasa. Täna ei ole sellest ajast õnneks enam midagi märgata. Gozo on selline saar, mille servadesse on kõrgemad mäed, siis veidi orgu ja saare keskmes taas kõrgem küngas. Reeglina on iga sellise künka otsas kunagi olnud kindlus või asub seal linn ja kõige keskmes oleva Victoria tsitadelli lahedalt katuselt avaneb tänu sellele igasse ilmakaarde ideaalne vaade, et teada, mis saarel tegelikult toimumas on.
Maltal läheb praegusel ajal pimedaks täpselt kell viis õhtul. Umbes pool tundi enne algab kaunis päikeseloojang, kuid sellel järgneb selge pimedus, mis on ikka päriselt pime, ent annab selle võrra enam võimalust valgustitega hoonete peal mängida ja need särama lüüa. Sättisime end päikeseloojangu ajaks Dwejra lahe äärde, kus päike oranžide taevakiirtega mängides merre vajub. Alles viis aastat tagasi oli ka samas kohas loodusime Azuri aken ehk kivist akna kujutis otse meres, aga ajapikku sõi seda soolane vesi ning 2017. aastal kukkus see lihtsalt kokku. Koht on imeline aga selletagi tänagi.
Seal samas asub nö Sisemeri ehk Inland Sea. See on väike ümarja kujuga näiline järv, mille taga on koopasuu, mis ühendab veekogu merega ja seetõttu polegi tegu järve, vaid sisemerega. Seal ootavad paadid, mis pakuvad turistidele mõne euro eest võimalust sõita läbi koopasuu, vaadata meres paari olulisemat kivi ning veerand tunni pärast taas tagasi sisemere sadamasillal olla.
Malta on eestlaste seas praegu väga popp koht. Just täna avastasin, et mul on nii mõnigi tuttav just praegu siin, ent lisaks sellele on eestlane traditsiooniliselt ka igas sadamas ehk Dwejra lahe äärde jõudes kohtasime seal eestlaste seltskonda ning sisemere ääres jalutas veel teinegi paar eestlasi meile vastu. Eestlasi jagub tõesti kõikjale.
Kokkuvõttes on Gozo saar väga palju suurem, kui esmapilgul tundub ja siin võib vabalt veeta päevi, et kõik olulisemad kohad läbi käia. Siin saarel ei ole kiirustavat tempot, nii et rahulikult tšillides, ujudes ja sukeldudes, vahele veidi imelisi kirikuid ja loodust, võib siin päevi õhtusse saata ilmselt päris pikalt, enne kui päriselt igav hakkaks. Gozo on väike saar, kuhu mahub väga palju rohkem kui tegelikult ette kujutada suudad.
M video: https://m.youtube.com/watch?v=PIaNKVaUk40&feature=youtu.be
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar