Laupäev, 12. november 2022

Vihmajõed ja iidne kiviajalugu

Tänaseks lubas vihma. See oli ilmateates kirjas juba nädalapäevad tagasi, kuid iga äpp näitas veidi erinevalt. Hommik tervitas meid kerge päikesepaistega, kraadiklaas näitas 19 kraadi sooja - Eestimaal oleks see tähendanud kindlalt pika püksi ilma, kuid siin, Maltal tundus õues siiski mõnusalt soe. Tegelikult ka siis, kui vihm pärastlõunal kohale jõudis ja õhtugi padukat tuli, ei läinud õues vastikult rõskeks, niiskus ei pugenud kontidesse ega tundunud märkimisväärselt jahe. Märg oli vihm sellegipoolest.

Maltal puuduvad looduslikud jõed ja järved, aga peale vihmasadu on siin väikseid jõgesid omajagu, mis autoteid korralikult uputavad. Maapind on kivine, teed asfaldist ja sadevetekaevud ei jõua kogu seda alla tulevat vett kuidagi ära juhtida. Keset suuremat vihmasadu navigeerusime saare lõuna osast tagasi üles põhjaossa ja kuigi vahemaa on lühike, siis keskmise kiirusega 30 km/h võtavad ka väikesed distantsid omajagu aega. Meie tagasitee läks aga veelgi pikemaks, sest vihmavesi oli mõne tee selliselt enda alla võtnud, et see ei olnud autoga enam läbitav ning tuli sõiduk ringi keerata ja tuldud teed tagasi minna.

Maapind olin siin vihma selgelt kaua oodanud. Maltal on kirjade järgi talvekuud alates novembrist vihma hooaeg, mis tähendab nt novembrisse keskmiselt 9 sajust päeva. Seda pole õnneks määratult palju ja kui veab, ei satu need sinu puhkuse aega. Reisi planeerides mõtlesin, mida vihmase ilmaga teha. Otsisin välja vanade autode muuseumi, mis küll nädalavahetusel vaid lõunani lahti on, ja Malta akvaariumi, mis meie hotellile Salina Bays lähedal asub. Võtsime ette akvaariumi külastuse ja selgelt ei olnud me ainsad, kellele säärane mõte vihmase ilma ajal tuli. 

Malta akvaarium on relevantselt uus muuseum, mis sisaldab endas palju erinevate kaladega akvaariume. Osade eriliste kalade puhul tuli mul isegi äratundmisrõõm, et olen neid kunagi varem snorgeldada eemalt näinud. Aga oli ka eriskummalise välimusega kalasid. Loodus on selles osas ikka hea huumorisoonega. Malta vetes leidub 36 liiki erinevaid haisid, kellest osa on ka inimesele ohtlikud, kuid läbi viimase sajandi on siin hai rünnakuid olnud vaid üksikuid. Maltal on aga haisid kõvasti uuritud ning akvaariumis neile ka eraldi sein pühendatud. Maailma suurim hai pidi olema ca 18m pikkune ja kaaluma sama palju kui 10 elevanti kokku. Akvaariumi seinal on ka piltvõrdlus sukelduja suurusest ja hai kaladest. Ning Malta on sukeldumise osas märkimisväärselt popp koht, kus on mitukümmend, kui mitte isegi sadakond sukeldumiskohta. 

Malta elurütm käib päikese järgi ning hommikused tegevused on au sees. Kui turupäevadel on ametlikult plats kauplejate poolt hõivatud 6st hommikul 2ni pärastlõunal, siis kella 11 ajal pakkisid kõik kauplejad oma asju juba kokku ja külastajaid turuplatsil sisuliselt enam ei olnud. Turupäeva müüakse absoluutselt kõike, mida ette kujutada endale võid, alustades väiksemast tehnikast ja aluspesust, lõpetades jõuluehete ning orgaaniliste juurviljadega. Ei mäletagi, millal ma viimati nägin müügil 5 euroseid “originaal” Puma papusid.

Ennelõunal, kuniks ilm veel ilus oli, sättisime end lõunarannikule. Malta on kivine saar, kus looduslikult puid sisuliselt ei kasva, ent siin on olemas siiski ametlikult ka üksainus mets, Buskett Gardens, mis on pisike roheline ala kaardil ja kus kohalikele meeldib aega käia veetmas. Seal samas kõrval on mäe otsas hästi silmapaistev kindlus. Kindluse väravate vahelt paistis hoovis palju toretsevaid värvilisi suuri lapselike kujusid, kui neid aga lähemalt tahtsime piiluda, astus väravate juurde sõdurpoiss, kes teavitas meid, et tegemist on eramaaga, kuhu sissepääs puudub. Hiljem lugesin raamatust, et see oli hoopis Malta presidendi suveresidentsiga Verdala Palace

Malta kaljune pind tekitab ümber saare imeilusaid vaateid kohtadest, kus kaljud kukuvad otse merre. Nii on ajalooliselt tekkinud ka merre kivimoodustisi, mis tunduvad müstilised. Üks neist on Blue Grotto meres asuv suur kivikaar, millest ilusa ilma korral hommikupäike otse läbi särab ja looduses värvidemängu korraldab. Meie külastuse ajal oli ilm pilves, aga kivikaar sellegipoolest oma massiivsuses märkimisväärne.

Kivi on see vahend, millest on Maltal läbi aegade väga palju ehitatud. Siin asuvad ka iidsed, 4000 aastat e.Kr ehitatud Hagar Qim ja Mnajdra templid, mis oma välimuselt meenutavad UKs asuvat Stone Henge. Templid on ehitatud ajal, mil veel kivitööriistu ei tuntud ning on olnud suur müstika, kuidas selliseid massiivseid kivimeid omal ajal liigutati. Arvatakse, et maltalased kasutasid kivist kuule, mida mööda kivilahmakaid kohale veeretati. Igal juhul, on tänase päevani siiski müstika, mismoodi need kivid valmis tahuti, kohale toimetati ja püsti pandi. Tuul, päike ning vihm on ajas kive tugevalt kahjustanud, nii et nüüd katab neid säilimise eesmärgil UV-kindel kate, kust õhk siiski läbi pääseb. Jalutasime seal kivikuhjade vahel ja arutlesime omaette, miks Eestis nii vanu ehitisi säilinud pole. Meil on küll kivikalmed ja muu säärane, aga päris mitutuhat aastat vanu ehitisi siiski mitte - ilmselt on asi suuresti nii meie kliimas, kus vee jäätumine materjali pikapeale lõhub kui ka kohapeal saada olevas looduslikus ehitusmaterjalis. Igal juhul on võimas tunne jalutada tuhandeid aastaid vanade kivilahmakate vahel, mille kõrval tundub praegune hetk vaid silmapilk.  

M video: https://youtu.be/y5Oqact-Hq8

















Kommentaare ei ole: