Abu Dhabi meri on sama kuum kui Dubai oma. Meie hotelli ranna liiv on valge ja tekstuurilt sarnane sellele, mis meile kodus tuttav on. Meie Dubai esimese hotelli ranna liiv oli pigem üpris jämedateraline ning merepõhi lausa kruusane, kuid Abu Dhabis on liiv ka mere põhjas siidjalt pehme. Vesi 33 kraadi, õhk 37 kraadi ja UV 9. Kui me UV suurust kella pealt ei näeks, siis ilmselt veedaksime pool päeva meres ja 30 kraadises basseini vees vedeledes ning põleksime ära korralikult. Aga kaasaegne tehnoloogia võimaldab meil jälgida päikese kiirgust ja nii tuleme reisilt tagasi sama heledatena nagu reisile minnes.
Enne Abu Dhabist lahkumist tahtsin külastada Seikh Zayed Grand Mosque ehk suurt mošeed, mis on ainsana avatud turistidele, eeldusel, et inimesed on korralikult kombekohaselt riides. Sättisin pika seeliku selga, varrukad ja salli kotti valmis ning registreerisin meid veebis autoga sõites mošee külalisteks ära. Pühakoja külastus on küll kõigile tasuta, aga eeldab eelnevat internetis registreerimist ning sissepääsud telefonist QR koodi ette näitamist. Väga kaasaegne maailm.
Minu üllatus oli suur, kui mošee maa alusest parklast hoonesse sisenedes avastasin end kaubanduskeskuses, McDonalds ja Starbucks otse vastu vaatamas. Eks kõrts ja kirik on ikka koos käinud ehk kui hing on pühitsetud, tuleb ka kehale midagi meelepärast pakkuda. 1996. Aastal ehitatud mošee on tehtud juba siis selge visiooniga, et maailm on tolerantne ja igast usust turistid on Araabia Ühendemiraatidesse oodatud. Nii saab otse mošee sissepääsu juurest osta endale sobilikud kohaliku tasandi riided, kui pole naisterahval juhuslikult juba seljas riideid, mis katavad pahkluud, randmed ja pea. Meeste riietusnõuded nii karmid pole - pikad püksid ja varrukatega t-särk on sobilik tingimusel, et särgil ei ole mingit sõnumit eraldi kirjas. Ka pole mošees lubatud erinevad käemärgid, kallistamine või tunnete näitamine, pea paljastamine, karvaste mänguasjade või nukkude kaasa võtmine, söömine-joomine, v.a vesi ja igasugused sigaretid.
Kaubanduskeskusest viib pikk tunnel otse mošee sissepääsu juurde, kus seda suurejoonelist pühakoda saab imetleda õuest ja seejärel liikuda piki sammastatud katusealuseid teid peasaali. Silmaga on seda võimsust keeruline hoomata - saali mahub kuni 40 000 inimest korraga palvetama käsitsi kootud vaibal, mida tehti kaks aastat ja mis seni on Guinnessi rekordite raamatu järgi maailma suurim käsitsi tehtud vaip. Keset pühakoda kõrguvad laest alla suured grandioossed värvilised lühtrid ning valged marmorseinad ja kuplid kivinikerdustega peegeldavad tagasi mošee seina ääres olevatest basseinidest valge marmorpõranda taustal. See ongi täpselt nii reaalne ja ilus kui piltidelt välja näeb ja päris elus isegi veel imelisem. Ilma mošee külastuseta Abu Dhabist lahkuda tõesti ei tohiks.
Maantee Abu Dhabist Dubaisse on lai ning muutub vahepeal isegi 8-realiseks. Kui Dubai serv jõuab üpris kiiresti kätte, siis Dubais sees võtab liikumine aega. GPS võib näidata vahemaaks vaid mõne kilomeetri ja mõniteist minutit, aga tegelikkuses võib seda läbida 45 minutit või sootuks poolteist tundi, kui sõit on sattunud õhtusele tipptundi ja kuskil on teele sattunud veel mõni intsident. Ning sama tee tagasi võibki kesta vaid veerand tundi, nii et tundub, et Dubais on vahemaade läbimise planeerimine üpris tänamatu ennustus.
Meie viimane hotell Dubais asub jõe ääres. Saime toa 25. Korrusele, vaatega jõe poole ning taamal paistab ka linna siluett. Otse meie hotelli taga asub Dubai Creek avalik park, mille keskel on Childern’s City laste teadus- ja meelelahutuskeskus. Mõtlesime õhtul jalutada korraks jõe äärde ja vaadata linnavaadet sealt, aga siin ei olda harjutud jala käima ja kuigi jalakäijatele mõeldakse üha enam, on see siiski paljuski keeruline ning igale poole, ka otse hotellist üle tee parki, on tegelikult mõistlik minna autoga. Pealegi on enamikel hotellidel teenindatud parkimine ehk annad lihtsalt võtmed ära ja sulle sobival ajal tuuakse auto otse ukse ette või tellitakse takso, mida on saada sisuliselt igal hetkel. Otsustasime siiski jalgsi selle käigu ette võtta.
Hotelli peaukse juures kõnniteed ei ole, nii et piki parkla tee serva saab jalutada esimese kõnnitee jupi ja sebrani, aga kuigi lähedal me ühtki kohta, kus reguleeritult üle tee saaks minna, me ei leidnud, nii et esimese hooga kõndisime üsna pika maa ühele poole, et üle tee minna ja sama maa teisele poole tagasi kõndida. Kell oli napilt peale 18 ja päike just loojumas. Soojakraade veidi üle 30 oli muutunud meeldivalt talutavaks, et võiks veidi pikemalt jalutada, olgugi et otsaesiselt higi voolas, ent täna ei olnud enam õues nii niiske. Teel Dubaisse märkasime äkki, et eespool kaob päike ja tee viib justkui hägusesse uttu, mis algab nagu noaga lõigatud. Pidasime seda saabunud liivatormiks, aga see oli hoopis vihmapilv mille alla me sõitsime. Tuleb välja, et ka kõrbes ikkagi sajab ning üpris korralikult, ent seevastu lühidalt. Kuna siin on vihm siiski harv külaline, tõmbasid osad autod, eriti need, mis lahtises kastis mööblit või muud koormat vedasid, tee äärde viaduktide alla seisma kuniks vihm üle läheb. Seevastu hetk hiljem polnud vihmast enam märkigi ja õhk oli täpselt samasugune soe nagu enne - vihm siin ilma klaariks ei löö.
Dubai avalikud pargid on raudaiaga piiratud alad, kuhu sisenemiseks tuleb osta sümboolne pilet 5 AED eest. Eks see on üsna loomulik ka, sest kogu see roheline pargiala vajab korralikku hooldust ja pidevat kastmist ning hoolitsust. Kuigi alkohol siin lubatud pole, siis pargis on eraldi ala, kus saab nii grillida kui vesipiipu teha ja vesipiibu tegemine nagu ka e-sigaretid on siin laialt levinud. Kuigi park on lahti õhtul kella 22ni, pargis sees asuvad delfinaarium ja laste teaduskeskus kella 20ni, siis enamus kohvikuid ja müügikioskeid nagu ka pargi külastusväravaid on suletud. Ilmselgelt ei ole me siin tipphooajal. Samas on mõnus ringi jalutada niimoodi, et vastu tulevad vaid üksikud inimesed, laste mänguväljakul on veel vaid paar peret peale meie ning päris jõe ääres promenaadil ja paadisillal ei jaluta peale meie kedagi. Jõe äärest avaneb aga imeline vaade vastaskaldal tulede säras pilvelõhkujatele ja hotellidele. Dubai on selgelt suurlinn.
Hotelli tagasi leidsime muidugi lühema otsetee ning avastasime majataguse sissepääsu, nii et ei pidanudki tegelikult ümber maja kõndima. Suure tõenäosusega võib olla siin ka mõni maa alune tunnel, mille asukohta pead lihtsalt teadma, mis viib hotellist otse lähimasse avalikku kohta või kaubandusse või sootuks pargi juurde. Kaartidel neid tunneleid pole ning reeglina peab lihtsalt teadma kuhu minna. Kell oli veel liiga vähe, et tuppa end õhtule sättida ja mõtlesime korra põigata läbi kuskilt kaubanduskeskusest, mis küll teispool jõge asus ja kuhu mõni kilomeeter sõitu oli, mis kuigi kaua võtta ei tohiks. Kolmveerand tundi hiljem kaubanduskeskusesse jõudes oli meil tunne, et oleks ikka pidanud vist hoopis hotelli basseini äärde end õhtule sättima. Dubais on juba asjad kord nii seatud, et sa küll näed kohta, kuhu minna tahad ja see ei ole linnulennult sugugi kaugel, kuid sinna jõudmine võib võtta ebamõistlikult kaua aega või sootuks võimatuna näida. Nii tahtsime sisse keerata tee ääres olevasse tanklasse, aga sinna teed otse ei viinud. Teelt maha keeramine ei aidanud meid ka kuidagi edasi, sest teede rägastikus viis iga pööre meid tanklas sootuks kaugemale. Lõpuks ei aidanud muu, kui GPSi tankla sisse panek.
Kuna UAE on kolmandad riigid, siis siin on meie jaoks kõnedele vastamine või interneti kasutamine ebamõistlikult kallis. Enamikes avalikes kohtades on küll olemas vabalt kasutatavad WiFi võrgud, aga need võivad olla ebaühtlase kvaliteedi ja kiirusega, lisaks on ringi navigeerides hea omada internetti, sest ka eelnevalt alla laetud netiühenduseta Google Maps kaardid võivad küll navigeerida, aga vajalikul hetkel lõpuks olla ikka üksnes valgel taustal. Nii kasutame reisil olles e-SIMe ehk meie enda SIM kaart on telefonis ja töötab kõnede ning sõnumite jaoks, aga internet tuleb virtuaalselt kaardilt. Seda muidugi juhul, kui operaator ei otsusta ootamatult kaarti blokeerida ilma hoiatamata. M avastas hommikul, et tal on internet kadunud, seda just kõige ebasobilikumal päeval, kui meil oli palju ringi sõitmist. Võttis omajagu robotiga vestlemist, et klienditoes päris inimeseni jõuda, kes ta interneti taastas. Ja tänapäeva maailmas ringi reisida ilma internetita on ebamugavalt keeruline. Mugavustega harjub aga kiiresti.
M tegi päevast video ka: https://youtu.be/xOsH7oQ6qvo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar