Täna on 13 ja reede ning kuu seisust oli seda ka tunda. Töönädala ja workationi lõpetasime täna ära, kuid workationi kogemusest kirjutan mõni teine kord pikemalt. Olin just oma pingelise tööpäeva viimast koosolekut tegemas päris päeva lõpus, kui kuulsin äkki alt korruselt väikese M nuttu, aga see nutt oli teistsugune ja sagimine selle ümber äratas koheselt mu tähelepanu. Jooksin alla ja nägin, kuidas väike M on M süles, nutab hüsteeriliselt ja on oma pea kulmu kohalt vastu diivanilaua serva veriseks kukkunud. Puhastasime kiirelt haava, panime plaastri peale ja sõitsime kiiresti EMOsse haava näitama. Siis, kui L, L ja S koju läksid, lõi mul välja tugev allergia ja kuna ma seekord kohe ära ei taibanud, et tegu pole mitte tuule ja päikesega mu huultel, millest väikesed villid on tekkinud, vaid allergiaga, ning tabletti taipasin võtta alles siis, kui hingamine kuidagi veidraks kiskus, olin igaks juhuks järele vaadanud, kus on lähim esmaabi andmise koht (Urgencia) meile. Tol korral sain õnneks allergia tablettidega olukorra kontrolli alla, ent seda teadmist läks vaja täna. Õnneks erakorralise meditsiini osakond asub meist vaid 700m kaugusel.
Enne kui Eestist ära tulime meenus mulle viimasel ööl enne magama minekut kaasa võtta Euroopa ravikindlustuse kaart ja kuigi ma esimese hooga seda üles ei leidnud, ei saanud siiski enne magama minna, kui kaart kõigile kaasa pakitud oli. EMOsse minnes küsiti kohe lapse ID kaarti, Euroopa Ravikindlustuse kaarti ja minu ID kaarti. Olin nii palju šokis, et kui ankeedi täitmiseks kätte sain, nägin seal ainult hispaania keelt ega märganud inglisekeelset tõlget, enne kui Google Translate kaamera ankeedi peale suunasin. Meid võeti kohe vastu, esimeses toas kaaluti laps ära ja suunati teise tuppa. Kehakeeles oli kogu tegevus nii selge, et rääkida tegelikult polnudki vaja. Teises toas võttis arstitädi sinise kummikinda, puhus selle täis, joonistas sinna peale silmad ja suu ning andis väikse M kätte mängimiseks, samal ajal sujuvalt instrumente ette valmistades. Väike M mähiti suure lina sisse pikutama, tehti valuvaigistav süst ning õmmeldi haav kinni. Selle sujuva protseduuri ajal käis sealt ruumist päris mitu arsti ja meditsiinitöötajat niimoodi läbi olukorda hindamas, et me isegi ei märganud neid. Kui protseduur valmis, astus korraks uksest sisse vanem doktor, andis meile haigusloo paberid ja ütles, et viie päeva pärast tuleb niidid välja võtta. See oli ka kogu inglisekeelne suhtlus kogu protsessi ajal.
Kui proovisin natuke lisainfot küsida meiega tegelenud arstilt, mida haavaga edasi teha tuleb, oli selleks kõige lihtsam viis Google Translate kasutamine, sest inglise keelt siin kuigipalju ei räägitud. Üks medvend küll küsis, mis keelt me räägime, sest ta tabas selles midagi tuttavat, olles ise ungarlane, aga ungari keelest me ise küll midagi aru ei saa. Märkasime, et suur osa personalist olid meesterahvad, nii med vennana kui arstina ja väga mitmed patsiendid käisid EMOs ainult korraks mingi paberi või ilmselt retsepti järel. Ise ukselinki katsuda ei saa, selleks on eraldi meditsoonitööaja, kes uksi avab ja kui keegi katsubki, puhastatakse link kohe peale seda ära. Igal juhul olen tänulik, et see oli õnnelik õnnetus ning meiega tegeles nii professionaalne ja kiire meeskond, et poole tunniga olime uksest sees ja väljas ning kui väikese M tossud arsti juurde maha unustasime, tõi meiega tegelenud arst need isiklikult ukse peale järele. Tunnen, et oleme hoitud.
Täna õhtul jätkus karneval meie linnas. Kuigi peamiste pidustuste ajaks oleme juba kodus tagasi, on see väikelinna melu siin ikkagi põnev. On karneval ju aasta sündmus. Täna esinesid karnevalil kostüümides mitmed nais- ja meeskoorid ning mulle tundus, et nad võistlesid lauldes samu laule veidi erinevas võtmes. Kui meie koorilaulud on meloodilised, siis siin tundus see kriiskamisena, mis pika peale kõrvadele hakkas. Ma ei tea, kas see on hispaanlaste hääletämber mis koorilaulus kõrvale nii valusasti mõjub või on see hoopis kinni karnevali rahvalaulus, mille sõnu ka kohalik publik paistis teadvat, aga suurt vahet polnud, kas laval oli nais- või meeskoor. Küll aga olid kooride riietused väga vinged ja uhked ning Disneyst kui saare lõunaosa selle aasta karnevali teemast inspireeritud, nii et ühel hetkel oli lava täidetud uhkete geishadega, teisel lõvikuninga koori ja kolmandal sädelevate roosade retuusidega sätendavate tiibadega meeskooriga. Kostüümide osas on nad siin ikka väga andekad ja see on eraldi vaatepilt, mis tasub kindlasti kaemist.
M võttis õhtu kokku videoga: https://youtu.be/4dLoyAprdrw?feature=shared
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar