Millalgi talvel avaldas M uitmõttena soovi head kohvi nautida. Vaatasin isegi korraks Itaalia lennupileteid, kuid midagi head silma ei hakanud. Oma soovidega tuleb ettevaatlik olla ja soove avaldades need väga täpselt sõnastada, sest need võivad täide minna. Hispaania pole küll päris sama, mis Itaalia, aga Eestist vaadates geograafiliselt on need kaks riiki siiski üsna lähedal teineteisele.
Reeglina loosiõnn mulle ei naerata, lotoga pole ma kunagi rohkem võitnud kui paar eurot. See aasta tundub aga põnev tulevat. Kõik algas eelmise aasta suvest, kui tuli ootamatult soodne personalijuhtimise konverentsi pakkumine Amsterdami - kahepäevase konverentsi pileteid müüdi esimesele sajale osalejale odavamalt, kui tihti Eestis ühepäevase seminari hind on, ja veel maailma mõistes tipptasemel personaligurudest esinejatega. Ma olin üliõnnelik sellise võimaluse üle ja soovisin seda kindlalt kasutada. Novembri lõpus saingi Amsterdamis ära käidud. Konverentsi kokkuvõtvat blogipostitust juba alustasin, kuid mulle endalegi ootamatult olin teinud niivõrd palju märkmeid, et lõpuni selle postitusega ei jõudnudki ja ilmselt on mõistlik mingi hetk esimene osa postitusest ära avaldada.
Igal juhul õnnestus mul Amsterdami konverentsilt võita 2017 aasta novembri lõpus toimuvale samalaadsele personalijuhtimise konverentsile Brüsselisse prii pääse. Veidi peale Amstrdami käiku sain hoopis teiselt ettevõttelt kirja, et minu profiili vaadates soovivad nad mulle pakkuda koolituse ja arenduse konverentsile Barcelonasse tasuta osalemist. Esimese hooga kõlas see veidi uskumatuna. Tegin netist kiire taustakontrolli ja kõik tundub korrektne. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta. Elu on ikka täis toredaid üllatusi.
Hispaanias ei ole ma kunagi varem käinud. Olen mõned korrad kuurorte uudistanud, kuid sinna see mõte on jäänud. Veidi hispaanialikku mekki saime tunda Mehhikos, kuid sisu on siiski hoopis teine. Tegelikult oli Barcelona ja Hispaania minu esmastes reisiplaanides selleks aastaks olemas. Vähemasti mõtetes. Kui 10 aastat tagasi käisime E-ga oma sõpruse aastapäeva tähistamas Põhja-Prantsusmaal ja 5 aastat tagasi Vietnamis, siis mõtlesime, et sel aastal, kui meie sõprusest saab juba 20 aastat (neid numbreid kirjutades tunnen ma end tõeliselt vanana), oleks paslik taas üks ühine reis ette võtta ja mõtlesime korra Barcelona peale. Arvestades igasuguseid ettenägematuid asjaolusid, tundus mulle, et sügisel me Hispaanias siiski ilmselt E-ga koos ei puhka. Oma mõtte ja soovi Barcelona osas olin aga juba universumisse saatnud ja see soov ongi täitunud. Äge!
Kui tavaliselt valmistun ma reisideks ette väga põhjalikult, siis viimasel ajal ei ole ma nii varakult valmis kui varem. Kas see tuleb ajapuudusest või piisavast muust reisikogemusest, mine võta kinni. Kui lennukipiletid Barcelonasse suutsin ma lõpuks jaanuari alguses ära otsustada, siis veel nädal tagasi polnud ma suutnud hotelli lõplikult välja valida, rääkimata enesele selgeks tegemisest mis ja kus on Barcelona parimad vaatamisväärsused. Lonely Planeti reisijuhi sain alles nädala keskpaiku, nii et peamise lugemise kus mida vaadata, tegin ma alles lennukis.
Hommikul kodus ei olnud mul üldse sellist tunnet, et oleme kohe reisile minemas. Pigem oli tavalise laupäeva tunne. Veidi toimetamist koduste asjadega ja esmaspäeval jälle tööle. Mitte miski minus ei piiksatanud, et vaid mõne tunni pärast oleme lennukil ja selleks oleks mõistlik vähemasti kohver pakkida. See omakorda tähendas, et hoolimata õhtusest lennust, läks ikka kohutavalt kiireks viimasel minutil. Me ei ole ka väga reisinud talvisel ajal jahedatesse kohtadesse ning seetõttu oli mul kuidagi kohutavalt keeruline otsustada millised soojemad riided ja millisel määral tuleks neid kaasa võtta. Noh, eks eesolev nädal näitab, kuivõrd täppi ma lõpuks oma asjade pakkimisega panin.
Barcelonasse kohale jõudsime üsna sujuvalt, kui välja arvata esimese lennu suuremat sorti raputamine lennu alguses ja teise lennu korralik laperdamine enne maandumist. Arvestades M kogemust lennukisõiduga 15 aastat tagasi, tundus mulle, et see maandumine häiris teda omajagu. Rattad maas, oli see tunne õnneks kadunud. Lisaks valdas meid mõlemaid nii üüratu väsimus, et mõlemal kippusid silmad lennukis kinni vajuma vahetult enne maandumise algust. Viimasel ajal olen õhtuti kodus diivanil tihti ära kustunud, mis pole üldiselt minu moodi. Nii juhtus ka lennukis, et hoolimata minu ponnistustest silmi lahti hoida, ärkasin võpatusega uuesti selle peale, kui lennuki rattad maad puutusid. Nüüd tuli veel lennujaamast kuidagi meie kesklinna hotelli jõuda.
Olin eelnevalt Google Mapsist järgi vaadanud, et lennujaamast hotelli saamine peaks olema suhtleiselt lihtne ka ühistranspordiga. Arvestades meie väsimuse astet, mõtlesime, et lihtsam oleks kasutada Uberit (jah, reeglina ma Uberit ei kasuta, kuid võõras riigis on lihtne ja mugav, kui sa ei pea muretsema keeleoskuse pärast, saad aadressid äppi sisestada, näed kohe maksumust ja kuna kaart on äpiga seotud, ei pea ka arveldamise pärast pead murdma). Lennujaamas südaöö paiku Uberit aga kasutada polnud võimalik. Nii tegin lahti oma teise transpordi äpi, Rome2Rio, mis selgitas mulle täpselt, kuidas minna bussipeatusesse, milline buss võtta, mitu peatust, palju maksab ja edasi kuidas jala bussipeatusest vaid 200 m kaugusel asubki meie hotell. Mõeldud, tehtud. Turistidele on lennujaamast Barcelona kesklinna jõudmine tehtud küll lihtsaks ja mugavaks.
Ma ei kujuta ette, kuidas vanasti, kui polnud internetti, veebilehti, äppe ja tänavavaate võimalusi, üldse normaalselt reisida sai. Ma ei jaksaks ega tahaks öösel võõras linnas hakata käsikaudu ühtki hotelli otsima hakata. Netist olin lugenud, et meie valitud hotell on renoveeritud alles väga hiljuti ja seetõttu on tänava nurgal maja küljes veel vana hotelli nimi, mis turiste veidi segadusse ajab. Olles enne kiiganud korraks ka Google tänavavaadet, teadsin, millist maja ja silti ma otsima pean. Lisaks, olid hotellitoa pildid reisibüroo broneerimissüsteemis täiesti teistsugused kui üldlevinud broneerimiskeskkondades, ka aadress erines veidi kirjapildilt, ent kokkuvõttes oli ikka tegu täpselt sama hotelliga. Ja esmamulje järgi väga korraliku väikse butiikhotelliga. Muide, see on ka üks vähestest hotellidest, kus on vannitoas juustepesuks palsam, toas teisest elektrisüsteemist tulijatele adapter, seifis valgustus ning minu kogemuses esimene hotell, kus väiksesse sametkotikesse on delikaatselt pandud kondoomid, mida on võimalik minibaari hinnakirja järgi soetada. Tundub, et siin on detailid väga korraliklt läbi mõeldud.
Reeglina loosiõnn mulle ei naerata, lotoga pole ma kunagi rohkem võitnud kui paar eurot. See aasta tundub aga põnev tulevat. Kõik algas eelmise aasta suvest, kui tuli ootamatult soodne personalijuhtimise konverentsi pakkumine Amsterdami - kahepäevase konverentsi pileteid müüdi esimesele sajale osalejale odavamalt, kui tihti Eestis ühepäevase seminari hind on, ja veel maailma mõistes tipptasemel personaligurudest esinejatega. Ma olin üliõnnelik sellise võimaluse üle ja soovisin seda kindlalt kasutada. Novembri lõpus saingi Amsterdamis ära käidud. Konverentsi kokkuvõtvat blogipostitust juba alustasin, kuid mulle endalegi ootamatult olin teinud niivõrd palju märkmeid, et lõpuni selle postitusega ei jõudnudki ja ilmselt on mõistlik mingi hetk esimene osa postitusest ära avaldada.
Igal juhul õnnestus mul Amsterdami konverentsilt võita 2017 aasta novembri lõpus toimuvale samalaadsele personalijuhtimise konverentsile Brüsselisse prii pääse. Veidi peale Amstrdami käiku sain hoopis teiselt ettevõttelt kirja, et minu profiili vaadates soovivad nad mulle pakkuda koolituse ja arenduse konverentsile Barcelonasse tasuta osalemist. Esimese hooga kõlas see veidi uskumatuna. Tegin netist kiire taustakontrolli ja kõik tundub korrektne. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta. Elu on ikka täis toredaid üllatusi.
Hispaanias ei ole ma kunagi varem käinud. Olen mõned korrad kuurorte uudistanud, kuid sinna see mõte on jäänud. Veidi hispaanialikku mekki saime tunda Mehhikos, kuid sisu on siiski hoopis teine. Tegelikult oli Barcelona ja Hispaania minu esmastes reisiplaanides selleks aastaks olemas. Vähemasti mõtetes. Kui 10 aastat tagasi käisime E-ga oma sõpruse aastapäeva tähistamas Põhja-Prantsusmaal ja 5 aastat tagasi Vietnamis, siis mõtlesime, et sel aastal, kui meie sõprusest saab juba 20 aastat (neid numbreid kirjutades tunnen ma end tõeliselt vanana), oleks paslik taas üks ühine reis ette võtta ja mõtlesime korra Barcelona peale. Arvestades igasuguseid ettenägematuid asjaolusid, tundus mulle, et sügisel me Hispaanias siiski ilmselt E-ga koos ei puhka. Oma mõtte ja soovi Barcelona osas olin aga juba universumisse saatnud ja see soov ongi täitunud. Äge!
Kui tavaliselt valmistun ma reisideks ette väga põhjalikult, siis viimasel ajal ei ole ma nii varakult valmis kui varem. Kas see tuleb ajapuudusest või piisavast muust reisikogemusest, mine võta kinni. Kui lennukipiletid Barcelonasse suutsin ma lõpuks jaanuari alguses ära otsustada, siis veel nädal tagasi polnud ma suutnud hotelli lõplikult välja valida, rääkimata enesele selgeks tegemisest mis ja kus on Barcelona parimad vaatamisväärsused. Lonely Planeti reisijuhi sain alles nädala keskpaiku, nii et peamise lugemise kus mida vaadata, tegin ma alles lennukis.
Hommikul kodus ei olnud mul üldse sellist tunnet, et oleme kohe reisile minemas. Pigem oli tavalise laupäeva tunne. Veidi toimetamist koduste asjadega ja esmaspäeval jälle tööle. Mitte miski minus ei piiksatanud, et vaid mõne tunni pärast oleme lennukil ja selleks oleks mõistlik vähemasti kohver pakkida. See omakorda tähendas, et hoolimata õhtusest lennust, läks ikka kohutavalt kiireks viimasel minutil. Me ei ole ka väga reisinud talvisel ajal jahedatesse kohtadesse ning seetõttu oli mul kuidagi kohutavalt keeruline otsustada millised soojemad riided ja millisel määral tuleks neid kaasa võtta. Noh, eks eesolev nädal näitab, kuivõrd täppi ma lõpuks oma asjade pakkimisega panin.
Barcelonasse kohale jõudsime üsna sujuvalt, kui välja arvata esimese lennu suuremat sorti raputamine lennu alguses ja teise lennu korralik laperdamine enne maandumist. Arvestades M kogemust lennukisõiduga 15 aastat tagasi, tundus mulle, et see maandumine häiris teda omajagu. Rattad maas, oli see tunne õnneks kadunud. Lisaks valdas meid mõlemaid nii üüratu väsimus, et mõlemal kippusid silmad lennukis kinni vajuma vahetult enne maandumise algust. Viimasel ajal olen õhtuti kodus diivanil tihti ära kustunud, mis pole üldiselt minu moodi. Nii juhtus ka lennukis, et hoolimata minu ponnistustest silmi lahti hoida, ärkasin võpatusega uuesti selle peale, kui lennuki rattad maad puutusid. Nüüd tuli veel lennujaamast kuidagi meie kesklinna hotelli jõuda.
Olin eelnevalt Google Mapsist järgi vaadanud, et lennujaamast hotelli saamine peaks olema suhtleiselt lihtne ka ühistranspordiga. Arvestades meie väsimuse astet, mõtlesime, et lihtsam oleks kasutada Uberit (jah, reeglina ma Uberit ei kasuta, kuid võõras riigis on lihtne ja mugav, kui sa ei pea muretsema keeleoskuse pärast, saad aadressid äppi sisestada, näed kohe maksumust ja kuna kaart on äpiga seotud, ei pea ka arveldamise pärast pead murdma). Lennujaamas südaöö paiku Uberit aga kasutada polnud võimalik. Nii tegin lahti oma teise transpordi äpi, Rome2Rio, mis selgitas mulle täpselt, kuidas minna bussipeatusesse, milline buss võtta, mitu peatust, palju maksab ja edasi kuidas jala bussipeatusest vaid 200 m kaugusel asubki meie hotell. Mõeldud, tehtud. Turistidele on lennujaamast Barcelona kesklinna jõudmine tehtud küll lihtsaks ja mugavaks.
Ma ei kujuta ette, kuidas vanasti, kui polnud internetti, veebilehti, äppe ja tänavavaate võimalusi, üldse normaalselt reisida sai. Ma ei jaksaks ega tahaks öösel võõras linnas hakata käsikaudu ühtki hotelli otsima hakata. Netist olin lugenud, et meie valitud hotell on renoveeritud alles väga hiljuti ja seetõttu on tänava nurgal maja küljes veel vana hotelli nimi, mis turiste veidi segadusse ajab. Olles enne kiiganud korraks ka Google tänavavaadet, teadsin, millist maja ja silti ma otsima pean. Lisaks, olid hotellitoa pildid reisibüroo broneerimissüsteemis täiesti teistsugused kui üldlevinud broneerimiskeskkondades, ka aadress erines veidi kirjapildilt, ent kokkuvõttes oli ikka tegu täpselt sama hotelliga. Ja esmamulje järgi väga korraliku väikse butiikhotelliga. Muide, see on ka üks vähestest hotellidest, kus on vannitoas juustepesuks palsam, toas teisest elektrisüsteemist tulijatele adapter, seifis valgustus ning minu kogemuses esimene hotell, kus väiksesse sametkotikesse on delikaatselt pandud kondoomid, mida on võimalik minibaari hinnakirja järgi soetada. Tundub, et siin on detailid väga korraliklt läbi mõeldud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar