Lubasin endale, et sellisesse ebamõistlikku temposse, nagu kevadel, ma endal enam kukkuda ei lase. Mida aeg aga edasi, seda enam hakkas tempo tuure üles võtma, olenemata minu esialgsetest plaanidest. Seda enam hakkas ligi hiilima tunne, et tahaks ühte korralikku puhkusereisi. Sellist, kus mitte midagi tegema ei pea ja saab niisama olla. On ju meie puhkused olnud seni pigem ülimalt aktiivsed kui basseiniäärsed lebotamised.
Minu esimene mõte oli ühendada hea kasulikuga ehk leida reis soojale maale, kuhu saaks minna Amsterdamist peale konverentsi ja naasta Brüsselisse konverentsile. Vaatasin ja uurisin erinevaid variante, kuid mitte midagi suurepärast kuskilt otseselt silma ei hakanud. Esimene mõte minna Mauriitiusele ja sama reisi raames külastada ka lähedal asuvat Madagaskarit oli justkui hea idee kuniks avastasin, et Madagaskaril on just novembris tsüklonite periood, mille ookeani hoovus Mauriitiuselt ära lõikab. Kui aga nii kaugele minna, siis tahaks juba mõlemat näha.
Aeg tiksus halastamatu kiirusega ning minus kasvas üha enam pinge ja stress puhkuse sihtkoha teemal. Nii raske on, kui valikut on nii palju, aga pole ühtki tunnet kuhu tegelikult tahaks. Ja veel raskem on, kui valikut on liiga vähe. Tahtsin kuhugi, kus on soe, aga pigem liinilendu kui tšarterit. Pigem kahte lendu mõistliku pikkusega, kui kuhugi väga kaugele väga lühikeseks ajaks. Oktoobris. Ajal, mil suvesihtkohad on just lõpetanud ja talvesihtkohad ei ole veel alustanud ning eestlased valmistuvad koolivaheaja reisideks. Lisaks ei teinud olukorda paremaks ka see, et pidev otsustamatus keris viimasele hetkele jäänud lennupiletite hinda ebanormaalselt kõrgeks.
Lõpuks olin nõus isegi paketipuhkusega, kuid pakkumised, mida reisibürood selleks tegid olid kas täielikult ülehinnatud (ausalt, mu käsi ei tõuse maksmast Kreeka või Kanaaride nädalase puhkuse eest sama palju kui lennukipiletitega koos heas resortis Maldiividel kõik hinnas puhkuse eest) või sisu poolest mõttetu (näiteks normaalne hotell, aga eeldab 6 tunnist tšarterlendu, mis läheb keset ööd ja sellele lisandub 2-3 tundi bussisõitu enne hotelli jõudmist või muidu igati hea sihtkoht, ent kus oktoobris on merevee temperatuur langenud juba ca 14 kraadile ja päevane õhutemperatuur ca 20 kraadi juurde).
Ühel hiljutisel laupäeva hommikul unelesin veel voodis ja lappasin telefonist sotsiaalmeedia postitusi, kui mu tähelepanu tõmbas supersoodsa hinnaga lennukipiletite pakkumine Kreekasse. Hüppasin kiiresti püsti, googeldasin Kreeka Thessaloniki piirkonda nii temperatuuri õhus kui vees ja lähemal asuvaid vaatamisväärsusi. Kõik tundus sobivat, isegi kuupäevad. Olin juba parajat õhinat täis, kuid otsustasin siiski veel natuke enne ostu mõelda. Veidi hiljem, kui piletid ostukorvi ladusin ja ostu vormistama asusin, selgus kurb tõsiasi, et need viimased kohad lennukis olid juba väljamüüdud. Alustasin oma sügise lebopuhkuse otsingutega otsast.
Hoidsin silma peal erinevatel sooduspakkumistel ning jälgisin ka UK heade puhkusepakettide pakkumise sooduslehte. Kuskilt sealt hakkas vaikselt välja kooruma meie tegeliku sihtkoha mõte. Lõpuks jäid sõelale Araabia Ühendemiraadid, Kreeka ja saared, Mallorca, Kanaarid. Neist üheski polnud me varem käinud ja sisuliselt täitnuks nad kõik meie seekordse reisi eesmärki. Meie reisikonsultant, kelle käest olen varemgi korduvalt reisipakkumisi palunud, leidis meile nii piletid Sitsiiliasse kui Mallorcale, ent kuigi Mallorca piletihind tundus esimese hooga ebamõistlikult kallis, tõmbas minus miski just selle saare poole. Korrigeerisime veidi kuupäevi tänu millele saime lennupiletite hinna vägagi mõistlikuks ning asi oli otsustatud - seekord Mallorca. Huh, vähemasti üks stressiallikas on maas.
Kui ma muidu olen reiside ettevalmistamisel pigem liigagi põhjalik ja teen ära korraliku eeltöö, siis viimasel ajal on hakanud tekkima muster, kus ma kodutööd väga enam teha ei jõua, kuigi see on minu soov. Nii juhtus ka seekord - aeg läks halastamatu kiirusega, nii et isegi hädavajalikud tööasjad jäid viimasel hetkel ikkagi ripakile, rääkimata siis reisi korralikust ettevalmistamisest. Õnneks jõudsin enne reisi ära osta Lonely Planeti Mallorca reisijuhi raamatu, enesele lohutuseks, et kui varem ei jõua, siis hotelli basseini ääres äkki ikka saan lõpuks sirvida.
Lõpuks, reisi eelõhtul kohvrit pakkides, olin sunnitud nentima, et ilmselt ainus aeg viimased tööasjad normaalselt kokku tõmmata enne puhkusetunde peale tulekut, on ikkagi lennukis. See on tund pluss 3,5 tundi kvaliteetaega, mida on võimalik sisuliselt kõikideks mõttetöö asjadeks ära kasutada, sest kuhugi minna nagunii ei ole ja midagi targemat teha ka mitte. Mu esialgne soov oli sülearvutit reisile mitte kaasa tassida, kuid see andis võimaluse töö asjad ära lõpetada, enne puhkuselainele sättimist, ent ka blogikirjeid hotellitoas mõnusasti mugavalt rõdul lebos olles teha.
Nüüd lõpuks on mul aeg iseenda ja meie jaoks. Lülitada end tööteemadest välja ja märgata seda, mis on siin ja praegu. Soe mereõhk, helesinine basseinivesi ning hea vaatega lukshotelli tuba. See kõik, mis peaks ühel päikesepuhkusel olema. Aeg on puhkusestress vahetada puhkuse vastu.
Minu esimene mõte oli ühendada hea kasulikuga ehk leida reis soojale maale, kuhu saaks minna Amsterdamist peale konverentsi ja naasta Brüsselisse konverentsile. Vaatasin ja uurisin erinevaid variante, kuid mitte midagi suurepärast kuskilt otseselt silma ei hakanud. Esimene mõte minna Mauriitiusele ja sama reisi raames külastada ka lähedal asuvat Madagaskarit oli justkui hea idee kuniks avastasin, et Madagaskaril on just novembris tsüklonite periood, mille ookeani hoovus Mauriitiuselt ära lõikab. Kui aga nii kaugele minna, siis tahaks juba mõlemat näha.
Aeg tiksus halastamatu kiirusega ning minus kasvas üha enam pinge ja stress puhkuse sihtkoha teemal. Nii raske on, kui valikut on nii palju, aga pole ühtki tunnet kuhu tegelikult tahaks. Ja veel raskem on, kui valikut on liiga vähe. Tahtsin kuhugi, kus on soe, aga pigem liinilendu kui tšarterit. Pigem kahte lendu mõistliku pikkusega, kui kuhugi väga kaugele väga lühikeseks ajaks. Oktoobris. Ajal, mil suvesihtkohad on just lõpetanud ja talvesihtkohad ei ole veel alustanud ning eestlased valmistuvad koolivaheaja reisideks. Lisaks ei teinud olukorda paremaks ka see, et pidev otsustamatus keris viimasele hetkele jäänud lennupiletite hinda ebanormaalselt kõrgeks.
Lõpuks olin nõus isegi paketipuhkusega, kuid pakkumised, mida reisibürood selleks tegid olid kas täielikult ülehinnatud (ausalt, mu käsi ei tõuse maksmast Kreeka või Kanaaride nädalase puhkuse eest sama palju kui lennukipiletitega koos heas resortis Maldiividel kõik hinnas puhkuse eest) või sisu poolest mõttetu (näiteks normaalne hotell, aga eeldab 6 tunnist tšarterlendu, mis läheb keset ööd ja sellele lisandub 2-3 tundi bussisõitu enne hotelli jõudmist või muidu igati hea sihtkoht, ent kus oktoobris on merevee temperatuur langenud juba ca 14 kraadile ja päevane õhutemperatuur ca 20 kraadi juurde).
Ühel hiljutisel laupäeva hommikul unelesin veel voodis ja lappasin telefonist sotsiaalmeedia postitusi, kui mu tähelepanu tõmbas supersoodsa hinnaga lennukipiletite pakkumine Kreekasse. Hüppasin kiiresti püsti, googeldasin Kreeka Thessaloniki piirkonda nii temperatuuri õhus kui vees ja lähemal asuvaid vaatamisväärsusi. Kõik tundus sobivat, isegi kuupäevad. Olin juba parajat õhinat täis, kuid otsustasin siiski veel natuke enne ostu mõelda. Veidi hiljem, kui piletid ostukorvi ladusin ja ostu vormistama asusin, selgus kurb tõsiasi, et need viimased kohad lennukis olid juba väljamüüdud. Alustasin oma sügise lebopuhkuse otsingutega otsast.
Hoidsin silma peal erinevatel sooduspakkumistel ning jälgisin ka UK heade puhkusepakettide pakkumise sooduslehte. Kuskilt sealt hakkas vaikselt välja kooruma meie tegeliku sihtkoha mõte. Lõpuks jäid sõelale Araabia Ühendemiraadid, Kreeka ja saared, Mallorca, Kanaarid. Neist üheski polnud me varem käinud ja sisuliselt täitnuks nad kõik meie seekordse reisi eesmärki. Meie reisikonsultant, kelle käest olen varemgi korduvalt reisipakkumisi palunud, leidis meile nii piletid Sitsiiliasse kui Mallorcale, ent kuigi Mallorca piletihind tundus esimese hooga ebamõistlikult kallis, tõmbas minus miski just selle saare poole. Korrigeerisime veidi kuupäevi tänu millele saime lennupiletite hinna vägagi mõistlikuks ning asi oli otsustatud - seekord Mallorca. Huh, vähemasti üks stressiallikas on maas.
Kui ma muidu olen reiside ettevalmistamisel pigem liigagi põhjalik ja teen ära korraliku eeltöö, siis viimasel ajal on hakanud tekkima muster, kus ma kodutööd väga enam teha ei jõua, kuigi see on minu soov. Nii juhtus ka seekord - aeg läks halastamatu kiirusega, nii et isegi hädavajalikud tööasjad jäid viimasel hetkel ikkagi ripakile, rääkimata siis reisi korralikust ettevalmistamisest. Õnneks jõudsin enne reisi ära osta Lonely Planeti Mallorca reisijuhi raamatu, enesele lohutuseks, et kui varem ei jõua, siis hotelli basseini ääres äkki ikka saan lõpuks sirvida.
Lõpuks, reisi eelõhtul kohvrit pakkides, olin sunnitud nentima, et ilmselt ainus aeg viimased tööasjad normaalselt kokku tõmmata enne puhkusetunde peale tulekut, on ikkagi lennukis. See on tund pluss 3,5 tundi kvaliteetaega, mida on võimalik sisuliselt kõikideks mõttetöö asjadeks ära kasutada, sest kuhugi minna nagunii ei ole ja midagi targemat teha ka mitte. Mu esialgne soov oli sülearvutit reisile mitte kaasa tassida, kuid see andis võimaluse töö asjad ära lõpetada, enne puhkuselainele sättimist, ent ka blogikirjeid hotellitoas mõnusasti mugavalt rõdul lebos olles teha.
Nüüd lõpuks on mul aeg iseenda ja meie jaoks. Lülitada end tööteemadest välja ja märgata seda, mis on siin ja praegu. Soe mereõhk, helesinine basseinivesi ning hea vaatega lukshotelli tuba. See kõik, mis peaks ühel päikesepuhkusel olema. Aeg on puhkusestress vahetada puhkuse vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar