Täna alustasime oma hommikut planeeritust pool tundi veel varem. Kuigi hotelli konditsioneer töötas suure mürinaga ja püüdis tuba mingil temperatuuril hoida, tundus tuba ikkagi olevat väga erineva temperatuuriga ja sellest tulenevalt oli ka keeruline pikalt magada. Kahest madratsist koosnev voodi oli keskelt üsna madratsiservane, mistõttu tuli ka aeg-ajalt poose rohkem valida. Hommikusöök oli üsna keskpärane, suurimaks miinuseks klaaside asemel plasttopsid. Kui kella 8:30 paiku oma toas asju kokku panime, tehti toa uks äkki väljastpoolt kaardiga ilma eelneva koputamiseta lahti, mis peale meie kisa tõstmist küll suleti, ent mind paneb hämmastama, mis reegli järgi tuleb toateenija hommikul väljuvat tuba koristaba kella 8:30 ajal, kui kliendid veel toas on ja vabalt alles magada võivad kui check-out aeg on alles keskpäeval. Igatahes, pakkisime seal oma asjad kiiresti kokku ja tulime tulema. Ma ei kujuta ette, mis reeglite järgi see hotell üldse 4* on kunagi saanud, oma nimest (Elite Suite Hotel) on ta ka ikka üsna kaugel või vähemasti sellest ootusest, mida nimi koosmõjus fotodega (ilmselt on see tuba, kus pildid tehtud, hotellis kuskil olemas, ent meie oma see kindlasti ei olnud) tekitab. Kahjuks annab nii mõnigi teine ka kahe tärni hotell antud öömajale silmad hoolega ette ning selle koha ainsaks plussiks võib pidada jalutuskäigu (umbes pool tundi) kaugust Bologna kesklinnast. Aga see on ka üsna kõik.
Tuleb tunnistada, et Itaalias on shoppamine sootuks teise maiguga, kui kusagil mujal. Outlet-citysid on siin õige mitu, tuleb need vaid üles otsida. Enamikes neist (vähemasti need, mida meie külastasime) on ka olemas Versace või mõni muu säärane tuntud brändinimega pood, milles pakutavad tooted on küll suurepärase hinnaga (letihinnast kuni 3 korda odavamad), kuid jäävad siiski minu rahakotile veidi kättesaamatusse kaugusesse. Samas on poode täiesti seinast seina ja igal juhul kasulik käimine, kui shopping on reisi üheks eesmärgiks võetud. Fidenza Villages nägime veel midagi, mida varem kohanud polnud: meie juurde asutus ühes poes müüja, kes kukkus kiiresti vene keeles kaupu tutvustama, jättes meie hämmingus näod märkamata ja hetk hiljem, kui olime tema tähelepanu sellele juhtinud, et me vene keeles just väga ei suhtle, vabandas väga puises vene aktsendiga inglise keeles ja püüdis oma juttu paari lausega vigaselt kokku võtta. Ka restoranis oli menüü lisaks itaalia ja inglise keelele ka vene keeles. Ilmselt tõmbavad suurte tuntud brändide nimed venekeelseid inimesi sinna ligi, nii et vene keelt on neil teatud määral vaja teada. Ka vene numbrimärgiga autosid on seal ringi liikumas märgata.
Sama outletcity kõrval asub suurem kaubanduskeskus, kus on mitmeid erinevaid meile tuntud ja tundmatudi poode, nende hulgas ka nt Takko Fashion, mis meil Tallinnaski ning hinnasildil hind EU-s ja Eestis eraldi välja toodud, hinnavahega ca € toote kohta Eesti kahjuks. Samas oli ka Dechathlon´i sporditarvete pood, kus müüdi brände, mille vabrikupoode kõrval olevas outletis ei olnud ning ka mingit kohalikku Itaalia spordirõivaste tootja toodangut, mille hinnaklass oli absoluutselt vastuvõetav ja kohati isegi uskumatult soodne, nii et kellel spordiriideid-jalatseid-varustust vaja on ja firmanimi oluline pole, siis soovitan sealt poest kindlasti läbi astuda. Muus osas oleme oma suurema shoppamisega ilmselt umbes nädala-paar hiljaks jäänud, sest suvetoodete allahindlustest on pigem järgi hetkel jäägid ja juba uued kollektsioonid poodides välja pandud.
Päeva teiseks pooleks olime planeerinud jõuda La Spezia linna, mida kahjuks minu Lonely Planeti Discover Guide Italy raamatus ei olnud. Selles mõttes on LP Country Guide oluliselt parem: seal on toodud ära kõikide linnade kohta vähemalt mingig info ja kui autoga ringi liikuda, siis on ilmselt põnevam vaadata, mis kohad ümberringi on, kas neis midagi põnevat ka olla võiks ning kui palju seal elanikke on. Discover Guide sisaldab infot ainult suuremate ja/või olulisemate kohtade kohta, mis küll turistile, kes sihtkohas lühikest aega viibib, on käepärane, kuid ei pruugi olla piisavalt loogiline ega asjakohane. Eks sihtgrupid ja huvid on ju ka erinevad. Kaasas tassimise mõttes on täisvärviline Discover Guide muidugi käepärasem.
La Spezia linnake asub mere ääres, ent turistidele on see eelkõige vahepeatuseks enne kuulsat Cinque Terre regiooni ehk viite järjestikust kaljuserval asuvat küla, mis asuvad otse mere ääres. Kõik need külad on omavahel ühendatud piki mägesid kulgevate autoteedega, kuid linnakestesse sisse autosid üldjuhul ei lubata ja ega seal oleks ka selleks ruumi ega võimalust, sest linnast enamus on üles ehitatud treppidele. Need külad on üpris kaunid, sest asuvad täpselt mere ääres kaljusel pinnal, ehitatud üsna keeruliselt ja mitmetasandiliselt, viimased mõnisada aastat üsna muutumatul kujul. Kaunis on seal kahtlemata.
Riomaggiore, esimene viiest külast, on ehk ka turistide hulgas kõige tuntum. Püüdsime sinna oma auto parkida, kuid kogu tasuline parkimine (tasuta parkimist seal sisuliselt pole ja kui on, siis asub see serpentiini ääres ja isegi kuni paar kilomeetrit linnast endast eemal) oli täis. Nii otsustasime võtta suuna hoopis järgise küla, Manarola peale. Seal saime auto kenasti linnakese serval asuvasse tasulisse parklasse panna ja uudistama minna. Manarolat ning Riomaggioret ühendab Via dell`Amore rada, mis erinevalt teistest külakesi ühendavatest radadest, on sile ja lai plaaditud tee, mida on väga lihtne läbida ja mis pakub imelisi vaateid nii merele kui ka mõlemile külale. Sattusime sinna just päikeseloojangu ajaks. Kui päike oli loojunud ning saabunud pilkane pimedus, otsustasime õhtusööki nautida ühes kolmest-neljast Manarolas asuvast restoranist (isegi palju 850 elanikuga külakese kohta). Sealsed mereannid olid värsked ja head. Kui õhtusöögi lõpetanud olime, oli paras aeg asuda tagasi jalutama mööda hämaraid tänavaid auto poole. Meie üllatuseks oli parkimiskontrolör oma putka kinni pannud ning tõkkepuu üles tõstnud. Maksta parkimise eest ei olnud seal sel hetkel kellelegi ega kuhugi ja nii me üles tõstetud tõkkepuu alt läbi sõitsime ja lahkusimegi. Loodetavasti hiljem tagant järele läbi autorendi firma ühtegi arvet meile ei tule.
Pimeduses säravad Riomaggiore tuled, mis jäävad mõnest kohast mööda kaljuserva kulgevat teed näha, on ilusad. Sealt edasi viib tee vaid pimedasse öhhe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar