Vana Havana oma uhkuses

Broneerisime tänaseks endale Havanas kaks linnatuuri: vanalinnatuuri ning õhtuse baarituuri. Havana tervitas meid täna kogu omas ilus. Need koloniaalstiilis majad on isegi lagunenult ja räämas kuidagi nukralt kaunid, rääkimata nendest, mis juba korda on jõutud teha. Kuubal on võetud suund vana taastamisele, sest Havana vanalinn on arvatud Unesco pärandisse ja see tähendab, et vanadest majadest on kohustus jätta alles vähemalt üks fassaadi pool. Lisaks on tehtud investeering riigi poolt selleks, et majad kauniks ja korda saaks renoveeritud: on loodud terved õppekavad renoveerimiseks ning riik rahastab suurte objektide renoveerimist, lisaks tuleb ca 40% annetustest teiste riikide poolt, mille üle otsustab ainuisikuliselt linnaplaneerija, kes on natuke nagu kohaliku kuninga staatusesse sel teemal tõstetud. Kui riiklikud objektid korda saavad, hakatakse munitsipaal- ja sotsiaalmaju korrastatama. Ilmselt läheb lõplikult selleks kõigeks veel päris palju aega, ent kuna ca 5 aasta pärast on Havanal suur ümmargune sünnipäev, pingutatakse hoolega, et selleks ajaks oleks mitmed asjad kenasti korras.

Havana tänavad on väiksed ja kitsad ning vanalinna osa tihedalt rahvast täis, kuid ometigi jääb siin üsna turvaline tunne ka tänavatel rahvamassides liikudes. Kui natuke jälgida, siis kuubalased ise kõnnivad reeglina mööda tänavat ja mitte kõnnitee osa, eriti kui kõnnitee jääb maja serva alla. Seda eelkõige seetõttu, et suur osa majadest on kunagi ehitatud punasest tellisest, millele ühtpidi mõjuvad kehvasti troopilised tormid, teistpidi aga imab punane tellis vett, mis siinses kliimas kiiresti muutuva soojuse mõjul muutub kergesti hapraks ja tekitab majade varinguid.

Kui tulla Havanasse õigete ootustega ning kogeda seda positiivset, mida linnal on pkkuda, läbi kohaliku ametliku giidi silmade, on linn kaunis ning siia võib tõesti pool oma südant jätta, nagu laulusalm ütleb. Havanas on midagi magusalt erilist, mida esmapilgul ei taipa ning mis võib olla üsna šokeeriva loomuga, kui siia tulla valedel eeldustel, kuid lähemal tutvusel on sel omad võlud. Rütmikas, segunenud, kõikides värvitoonides, täpne, aeglane, sõbralik, petlik, must, ent mitte vastikult räpane, abivalmis, arvestav ja kokkulepetest kinnipidav – see on mulje, mille Havana mulle esimese kahe päevaga on jätnud.

Havana kohta olen kuulnud, et toidu osas on kvaliteet kehv ja võib pigem nälga jääda. Ma kipun arvama, et asi on pigem selles, et turist reeglina ei oska sattuda kohtadesse, kus toit on mõistliku raha eest täiesti ok. Keegi päris giidilt, kas ta oskab mingit söögikohta soovitada ja lõpuks juhendas ta soovijaid kellegi kodurestorani, mis asub küll peatänaval, ent kellegi kodu teisel korrusel. Vähk mustade ubadega tumeda riisi ning salatiga oli maitselt puhas ja toitev. Meie paarikümnest inimestest järgi jäänud kuueliikmeline rahvusvaheline grupp (singapurlane, austraallased, jaapanlased ja meie) oli nii toidu kui seltskonnaga rahul ja otsustasime õhtusel baarituuril suures enamuses taaskord kohtuda.

Kuuba kodud ei ole ajalooliselt väga suured, kuigi tänaseks päevaks on olukord muutunud ning inimesed on juba hakanud harjuma mugavustega. Kord kahe nädala tagant linnasaun ning koridori peal olev wc ei ole täna enam see, mida soovitakse. Küll aga elab hulk inimesi veel vanalinnas kõrgete lagedega koloniaalstiilis sotsiaalmajades, kus on tihti korrus kõrguse pealt pooleks tehtud, et paremini perekond ära mahutada. Kui rahahäda suur on, on pool oma kodust kellelegi teisele edasi müüdud, nii et ühes väljast pisikesena paistvas kolme-neljakordses majas võib nii kokku elada sadakond inimest.

Öine Havana tiksub teises rütmis kui päevane. Tänavad ei ole enam rahvast nii täis ning parimad söögikohad või baarid on hõivatud, nii et inimesed seisavad sabades. Sabas on kuubalased üldse harjunud palju seisma. Kui midagi vaja osta on, mis võib defka kaubaks muutuda, seistakse ikka sabas. Defitsiitset kaupa on siin palju ja turisti piirkonnas kuvatakse hinnad CUCides, kuid mõni tänav eemal juba on hinnad kohalike jaoks CUPides ehk 25 korda odavamas kohalikus peesos, mis hinda ennast muidugi 25 korda odavamaks ei tee.

Kui keegi hiljuti väitis, et Kuubal pole kaubamaju, siis sellele ma vaidleks vastu: nägime täna mitut kaubamaja laadset hoonet, mis meeutasid nii kauba valiku kui letimajanduse poolest meie omaaegset Teenindusmaja. Põhimõtteliselt on Kuubal võimalik saada igasuguseid veidraid asju, mis meie jaoks on üpris igapäevased, kui vaid teada õigeid kohti. M-l hakkasid tennised varbaid hõõruma, nii et minu neli kaasa võetud plaastrit panime eile hakkama, ent neist jäi väheks. Meie üllatuseks Kuubal plaastreid sisuliselt ei müüda, kuid kohalike poodide vahel turistipiirkonnast veidi eemal ringi vaadates, astus mu juurde üks tõmmu meesterahvas, kes küsis, mida ma otsin. Näitasin talle telefoni ekraanilt sõnastikust plaastrite hispaaniakeelset vastet, mille peale ta kahe teise tüübi juurde astus ning kolme peale välja mõtlesid, et plaastreid saab ilmselt Sevilla hotelli juurest. Olime korduvalt juba varem küsinud paljudest poodidest, apteekidest ja giidiltki, kuid sinna ei osanud meid veel keegi juhatada. Sevilla hotelli külje peal asub turistiele mõeldud väike apteek, mis tõesti müüb hädavajalikku, ka kaua otsitud plaastreid.

Igatahes, tagasi ööelu juurde. Kuuba baarides on üsna tavapärane, et seal mängib nii lõuna kui õhtusöögi ajal elav muusika rütmikat Kuubaga seotud lugusid, nii kaasaegset poppi kui vana klassikat. Puusi saab keerutada selle najal igatahes igal pool. Nii sattusin endalegi ootamatult kiirele salsa kursusele koos teiste meie tuuri turistidega. Kui salsat mitte õppida Kuubal, kus siis veel?

Õhtu lõpetuseks istusime oma hotelli Hotel Nacional de Cuba väliterrassil ning vaatasime tohutut kohalike rahvamassi, mis oli Maleconile kogunenud laupäevaõhtut veetma. Täna oli hommikust saadik korralik tuul olnud, mis õhtuks oli lained nii kenasti üles keeranud, et need pritsisid tugevalt üle Maleconi betoonist piirde, umbes samamoodi kui meil tormiga Pirita teel laine üle lööb. See kõik andis Maleconile veel oma võlu juurde.

Jah, Kuuba on mind täna positiivsemalt üllatanud kui eile. Tuleb lihtsalt lasta Havana eluolul endast läbi voolata. Loodan, et see kõik jätkub emotsioonide osas positiivselt tõusvas joones.