Krka rahvuspark ja Zadar

Hommikul vantsisime oma pagasiga paarsada meetrit eemal olevasse autorenti, kust pidime kätte saama oma ette broneeritud rendiauto. See on ainus kord, kus otsustasime mitte juurde maksta omavastutuse vähendamise eest, sest meie krediitkaardiga kaasnev kindlustus vähendab omavastutust niigi 200 euro peale. Autot vormistades sattusime aga probleemi otsa: kui vähendatud omavastutust ei võta, siis broneeritakse krediitkaardilt ära 1600 eurot. Kaardil, millega auto olime broneerinud, on aga panga poolt sätestatud limiit sellest väiksem, kuid teise kaardi pealt broneeringut teha ei saanud. Selline nokk kinni, saba lahti tunne. Lisaks selgitati meile, et kui autoga midagi juhtub, siis iga vormistatav dokument läheb meile eraldi maksma 100-150 eurot ehk lõppkokkuvõttes suurt võitu justkui poleks. Lõpuks andsime alla ja ostsime täiskindlustuse juurde, vähendades omavastutuse nullini. Nii on ka vähem muret ja rahulikum ööuni.

Krka rahvuspark on üks kahest ülipopulaarsest rahvuspargist Horvaatias ja nö kohustuslik turismiatrakstioon. Parki pääseb viie erineva sissepääsu kaudu, kust ühest läheb paat ja teistest buss. Otsustasime paadireisi kasuks, mis viis meid otse ühe suurema veekoseni. Meil polnud pargi jaoks pileteid ette ostetud ja nii tervitas meid kõigepealt ülipikk järjekord, kuhu poisid seisma jätsime ja K-ga piletiletti sissepääse ostma läksime. Ajaks, mil tagasi poiste juurde jõudsime, olid nad väga tugevasti juba edasi liikunud, kuigi kirjade järgi läks paat rahvusparki ainult igal täistunnil. Tegelikkuses käisid paadid kordamööda nagu Kopli tramm - nii kui jõudsid, keerasid otsa ümber ja vedasid jälle paarsada inimest koseni. See aga tähendas, et rahvuspark oli tõsiselt üle rahvastatud ning sisuliselt oli puidust valmistatud rajal sõna otseses mõttes inimliiklusummik. Kui alguses arvasime, et lähme sinna kose alla ka ujuma, siis nähes vees olevaid masse, loobusime sellest mõttest kiiresti. Jah, Krka looduspargi kosed on kenad ja pargis kaugemale liikudes on ilmselt privaatsust rohkem, kuid meil ei õnnestunud väga selgelt välja nuputada, kuidas me pärast oma autoni tagasi jõuame, nii et tegime vaid lühikese raja ja seejärel liikusime auto juurde tagasi.

Meie ööbimine oli broneeritud Zadari linna, mis asub Krka rahvuspargist ca 70 km edasi. Sinna saab nii mööda kiirteed kui ka poole pealt maha keerates läbi Biograd na More linnakese, kust tee Zadari läheb läbi väikeste külade ja mööda mere kallast. Biograd on pisike linnake mõnusa meluga rannaga, kus käivad pigem kohalikud kui turistid, mida peegeldas ka kohalik hinnatase. Oma olemuselt meenutas see pigem Narva-Jõesuud, kus inimesed veedavad mõnusasti oma perepuhkust.

Kui Horvaatia linnad meenutavad üldiselt rohkem Itaaliat oma vanalinna osa poolest, siis üllataval kombel kuvasid läbisõidetavad külad mulle hoopis silme ette Poola, kuid teeäärseid silte ja reklaame on oluliselt vähem. Majade stiil on sarnane, värvus pigem heledates värvilistes toonides, tihti paljud lõpetamata kujul, kus elatakse juba sees. Samas teisel pool looklevat teed olev meri oli jällegi imekaunis teekaaslane.

Zadari sattusime ajal, mil sealsel rannapromenaadil oli ajutine kohalik käsitööturg koos kohaliku toitlustusega, millele lisandus tänavafestivali melu. Sama promenaadi lõpus asub aga mereorel, mis on ehitatud selliselt, et mere poolt puhub tuul sisse ja maa seest tulevatest aukudest kõlab vastavalt tuule tugevusele erinev heli, moodustades kokku nii kena meloodia. Samas kõrval asub betooni valatud suurte ringidega nö monument, mis päeval kogub endasse päikeseenergiat ja pimedal ajal väljendab seda suurte värviliste kujunditega. Iseenesest päris kiftid installatsioonid.

Zadari vanalinn on küll taas kivine ja kitsaste tänavatega turistikas, kuid omamoodi nunnu. Õhkkond on mõnusalt rahulikult voogav, puhkuselinnale omane. Zadari teeb eriliseks ka see, et see on Horvaatia Kuningriigi aegadest kunagine pealinn ning siinne ajalugu ulatub tagasi vähemalt paartuhat aastat, mida siin-seal varemete jäänukitega julgelt ka eksponeeritakse. Igal juhul on see linnake, kus tasub peatuse teha ja sisse kiigata.