Kui reeglina saab Horvaatias enamikes kohtades kaardiga maksta, siis täna sooviti meie käest saada sularaha. Kuna teadsime seda ette, siis olime sellega ka arvestanud. See oli üks väheseid kohti, mis võttis vastu eurosid, kuigi hindade võrdlust eurodega kasutatakse avalikult mitmel pool, mis turisti elu üsna mugavaks teeb, nt kiirteel kuvatakse summa nii Horvaatia kunades kui eurodes paralleelselt. Lisaks on peaaegu iga nurga peal ka väiksemates kohtades olemas mõni sularahaautomaat, mis meil eestis on pigem harulduseks muutunud. Kui me reeglina reisile tihti just sularaha kaasa palju ei võta, siis Horvaatias tuli meil automaadist vahepeal siiski oma varusid veidi täiendada. Sularaha maksab siin veel endiselt.
Hommik tervitas meid vaid 13 soojakraadi ja vihmaga. Kuidagi puhkusereisile minnes ei mõtle ma kunagi kehvast ilmast, vaid arvestan alati sellega, et ilm on tegelikult soe ja kena. Käesoleva ilmaga ei osanud ma aga suurt midagi peale hakata. Panin endale kihilise riietuse, pakkisin rihmikud kohvrisse tagasi ning kinnise ninaga jalatsid uuesti välja ja sättisime end teele.
Meie tee viis läbi ja üle mägede, nii et vihmase ilma, jaheda ja sooja õhu omavahelisest kohtumisest oli mägede kohale tekkinud valge pilvekiht, mis mäed mõnusasti endasse mähkis. See vaade oli kaunim kui vihmase ilmaga pildi peale saada õnnestus, aga sõidu tegi see siiski maaliliseks. Horvaatia kiirteedel ei ole me seni meeletut liiklust, mille eest meid hoiatati, veel kohanud, ka suuri teetöid mitte. Küll aga paari sellist omapära, mida mujal pole näinud: tee äärde oli sätitud käega vehkiv teetöölise riietuses mannekeen, mis selgelt tõmbas eelnevalt tähelepanu, et kohe hakkavad teetööd. Lisaks oli üks suurem foor oma tsükliga kuidagi sassi läinud ning kohalikud olid lahendanud selle kõige kiiremal viisi - ristmiku serva oli paigutatud telk-katusealune, kus neiu liiklust ja kella jälgides kohusetruult käsitsi foorituld vahetas. Täiesti jabur töö, aga lahenduse leidmise eest võib julgelt kohalikke saluteerida.
Horvaatia külad on värvilised, hoolitsetud, näevad välja puhtad ja üsna kenad. Seevasu on linnad üsna eriilmelised. Sinj väikelinna jõudsime siiski kerge vihmasaju ajal ning palju seal ringi ei jalutanud, kuid mäe otsas oleva kindluse külastuse tegime siiski ära, kui olime mööda väga kitsast kahesuunalist tänavat, kus meie autogi napilt seinast seinani ära mahtus, üles kindlusesse roomanud ja pärast sama tänavat mööda alla - küll oli hea, et meile keegi parajasti vastu ei tulnud. Horvaadid on üsna nooblid raha tegema, kuid kaup tundub siin alati aus. Nii olid nad kindlusesse sisse rajanud restorani ning teistel korrustel oli võimalik ruume erinevateks üritusteks välja rentida. Nupukas lahendus, hoidmaks kindlust kasutusel jooksvalt lisaks millelegi muule kui üksnes muuseumiks olekule.
Lõuna plaanisime teha Rijekas. Kirjelduste järgi pidi olema Rijeka Horvaatia suuruselt kolmas linn, millel pidi olema oma võlu. See võlu ja šarm jäi meie jaoks leidmata - nägime vaid trööstitu välimusega tööstuslinna, mis jättis endast pigem katkise mulje. Ja vaid aasta pärast, 2020 on Rijeka järgmine Euroopa Kultuuripealinn.
Otse Rijeka külje all asub väike Volosko nimeline kaluriküla, kus pidid olema oivalised toidud. Auto GPS seda üles ei leidnud, Waze navigeeris küll kohale, aga mitte melu keskmesse. Lõpuks ei saanudki me aru, mis selles kohas nii erilist oli, see jättis meid täiesti külmaks. Ehk oli asi hallis ilmas ja tibutavas vihmas, mis sadama vee pigem tumedaks kui türkiissiniseks tegi ning seetõttu jäi koha vaib meile tajumata.
Pula, mis on Istria poolsaare üks lõunapoolsemaid tippe ja kus asub maailma suuruselt 6. endiselt hästi säilinud Rooma amfiteater, ootas meid sooja päikesega. Kuigi Pula on mereäärne linn, ei ole siin kunagi olnud randa ja viimased ligi 200 aastat pole kohalikud otse ka mere äärde saanud, sest mereserv oli ümbritsetud kõrge müüriga, mille taga peitis end tööstussadam ning vastas asuvatel saartel on alati olnud sõjaväeosad, kuid lähiaastatel pidi see muutuma ning veepiir avatama ka korralikult kohalikele.
Meie rendikorteri rõdult avanes vaade otse amfiteatrile. Kuna korteriomanik ei saanud kohe kokkulepitud ajal meile võtmeid tulla üle andma, oli meil jõudehetk, et amfiteatri servas olevasse kohvikusse maha istuda ja veidi ümberkaudset vaadet nautida - selge oli, et seal hakkab täna mingi suuremat sorti üritus toimuma, sest isegi televisioonibussid olid kohal. Üsna peagi avastasime, et tänasest algas meie PÖFFile sarnase kontseptsiooniga nädal kestev 66. Pula filmifestival, mida peetakse filmide vaatamisega just amfiteatri vabaõhuekraanidel. Täna oli roosa vaibaga korralik musta ülikonna avaüritus, mis suuremale muule publikule oli suletud. Väidetavalt on tegemist ühe maailma vanima ja suurima filmifestivaliga, nii et päris uhke sündmus toimus otse meie nina all. Lisaks filmifestivalile oli siin ka 2. tänavatoidufestival, mis tõi suures hulgas kohalikke pakutavat uudistama.
Lugesin kuskilt netist, et igal õhtul kell 21 toimub jahisadama juures valgusshow, ent meie õhtusöögiga läks kauem aega ja kui tagasi rendikorteri poole jalutama hakkasime ning tänavatoidu festivalist korraks huvi pärast läbi hüppasime, siis märkaisme, et rahvas kogunes ja muudkui ootas midagi. Kell oli peagi saamas 22, nii et igaõhtune valgusshow see olla ei saanud. M läks kohalikelt uurima, mida siin oodatakse ja asi vastuseks ilutulestiku. Peale mõningast ootamist rullus lahti otse meie silme all kaunis, suurejooneline ja korralik ligi 7 minutit kestev ilutulestikushow. Ah, see oli nii kaunis punkt meie K&D-ga koos veedetud ajale - täna oli meie viimane ühine reisi päev, homme varahommikul lähevad nemad Itaaliasse viivale praamile ning meie jätkame oma Horvaatia reisi kahekesi, võttes taas suuna lõunasse, et välja jõuda Dubrovnikusse. Üsna tore on olnud koos reisida, ühiseid muljeid jagada ja ühiseid mälestusi tekitada. Ilmselt järgmine kord kohtume nendega uuesti alles Austraalias ja mulle tundub, et see aeg tuleb kiiremini, kui praegu arvata oskame. Igal juhul, koos aega veeta oli tore ning K&D-ga läheks reisile koos teinekordki. Rõõmuderohket reisi meile kõigile ka nüüd edasiseks.
M tegi ka tänasest väikese videokokkuvõtte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar