Peale pikka ja tihedat töönädalat on Kaunas Tallinnast ilmselgelt kaugemal, kui algselt kaardi järgi tundus. Kuigi oleme varasemalt korduvalt Euroopa trippe teinud, siis seekord hindasin meie võimeid ja valmisolekut selgelt üle. Muidugi, töölt jõudsin koju tunnike hiljem esialgselt plaanitust, mis lükkas meie väljasõidu reedeõhtusesse tipptundi kella 18 peale, mis omakorda tähendas, et parima tahtmise ja pingutuse juures jõudsime Kaunasesse alles kell 2 öösel. Edaspidiseks entusiasmiks endale ääremärkuseks lisan, et töönädala lõpus, kui plaan pole just lõunast sõitma hakata, on ööbimise lagi Lätis Bauskas.
Seekordne reis on üldse natuke teisiti kui tavapäraselt. Reeglina olen ma väga hästi ettevalmistunud, kuid seekord läks niivõrd kiireks, et paika sai napilt vaid reisi trajektoor koos kuupäevadega ning muule väga mõelda ei jõudnud. Esimese hotelligi broneerisin vaid paar päeva tagasi ja viimased paar hotelli on siiani veel väljavaatamata. Lisaks ei ole ma teinud ära korralikku kodutööd vaatamisväärsuste osas, kuid lohutan end teadmisega, et autosse sai kaasa pakitud umbes pool raamaturiiulit Lonely Planeteid ja autos teepeal tiksudes võiks ju ometi olla aega nendesse süveneda.
Olen seda puhkusreisi oodanud väga kaua ning tunnen selle auga välja teeninud olevat. Aasta on läinud linnutiivul. Talvel kirjutasin mina oma magistritööd, M kevadel. Suvel saime mahti puhata vaid viivuks ja nii on töö võtnud võimust minu üle viimasel ajal täielikult. Ma naudin seda, mida teen, kuid hing ja ihu vajavad ilmselgelt ka armuandmise perioodi ning hetke iseendale. Tiheda ajakavaga reis seda küll päriselt pole, ent mõtted rebib argitoimetustest eemale ehk varsti siiski.
Me pole kordagi varem niivõrd hilisel sügisel ette võtnud autoreisi Euroopasse ja seegi kord plaanisime seda tegelikult teha kuu aega varem, kuid asjatoimetused ja plaanid sattusid sedasi, et lükkasime reisi koos puhkusega oktoobrisse. Kuigi Tallinna on viimastel päevadel vallutanud tugev ja kõle sügistuul, siis olenemata pimeduses läbitud Lätist ja Leedust, tundub mulle siiski meid ees ootamas kuldne sügis. Ehk õnnestub hetkeks veel päikesehelkigi püüda. Maanteed on täis värvilisi langenud lehti, mida kerge tuul ja õrn vihmasabin mõnusasti sasib.
Eelmine aasta tegime oma reisi veidi teisiti ning lendasime Saksamaale, kust võtsime rendiauto. Nii jäi meie poolt siinne Euroopa ratastel läbimata. Selle paari aastaga on üht-teist siiski muutunud. Pärnus on Kaubamajakas lahti vaid kella 20ni, mis on meie jaoks veidi harjumatult varajane ja jäime mõne minutiga uksetaha oma õhtusöögi muretsemisega. See-eest on tekkinud Riia maantee äärde Bite Stop, mis meie näljatunnet leevendada aitas. Iklast edasi ei ole enam piiril tunda tugevat riigikorra vahetust, vaid maantee on mõnusasti remonditud ja korras. Samasugune ilus sile lõik on hetkel tegemisel Riia ümbersõidul veehoidla juures, kus varem aukude vahel vaid slaalomit sõita sai. Leedu teekvaliteet on küll endiselt hea, kuid pidevad 70-alad on endiselt tohutult väsitavad. Ootan põnevusega juba homseid Poola teid lootuses sealt leida uued kiirteelõigud, mis siinpool Varssavit kulgemise mõnusaks võiksid muuta.
Ma ei ole veel puhkuselainele saanud, aga ootusärevus on kergelt sees ning reisiselli tunnetus juba krõbistab mõnusasti talla all. Ees on põnevad päevad.
Seekordne reis on üldse natuke teisiti kui tavapäraselt. Reeglina olen ma väga hästi ettevalmistunud, kuid seekord läks niivõrd kiireks, et paika sai napilt vaid reisi trajektoor koos kuupäevadega ning muule väga mõelda ei jõudnud. Esimese hotelligi broneerisin vaid paar päeva tagasi ja viimased paar hotelli on siiani veel väljavaatamata. Lisaks ei ole ma teinud ära korralikku kodutööd vaatamisväärsuste osas, kuid lohutan end teadmisega, et autosse sai kaasa pakitud umbes pool raamaturiiulit Lonely Planeteid ja autos teepeal tiksudes võiks ju ometi olla aega nendesse süveneda.
Olen seda puhkusreisi oodanud väga kaua ning tunnen selle auga välja teeninud olevat. Aasta on läinud linnutiivul. Talvel kirjutasin mina oma magistritööd, M kevadel. Suvel saime mahti puhata vaid viivuks ja nii on töö võtnud võimust minu üle viimasel ajal täielikult. Ma naudin seda, mida teen, kuid hing ja ihu vajavad ilmselgelt ka armuandmise perioodi ning hetke iseendale. Tiheda ajakavaga reis seda küll päriselt pole, ent mõtted rebib argitoimetustest eemale ehk varsti siiski.
Me pole kordagi varem niivõrd hilisel sügisel ette võtnud autoreisi Euroopasse ja seegi kord plaanisime seda tegelikult teha kuu aega varem, kuid asjatoimetused ja plaanid sattusid sedasi, et lükkasime reisi koos puhkusega oktoobrisse. Kuigi Tallinna on viimastel päevadel vallutanud tugev ja kõle sügistuul, siis olenemata pimeduses läbitud Lätist ja Leedust, tundub mulle siiski meid ees ootamas kuldne sügis. Ehk õnnestub hetkeks veel päikesehelkigi püüda. Maanteed on täis värvilisi langenud lehti, mida kerge tuul ja õrn vihmasabin mõnusasti sasib.
Eelmine aasta tegime oma reisi veidi teisiti ning lendasime Saksamaale, kust võtsime rendiauto. Nii jäi meie poolt siinne Euroopa ratastel läbimata. Selle paari aastaga on üht-teist siiski muutunud. Pärnus on Kaubamajakas lahti vaid kella 20ni, mis on meie jaoks veidi harjumatult varajane ja jäime mõne minutiga uksetaha oma õhtusöögi muretsemisega. See-eest on tekkinud Riia maantee äärde Bite Stop, mis meie näljatunnet leevendada aitas. Iklast edasi ei ole enam piiril tunda tugevat riigikorra vahetust, vaid maantee on mõnusasti remonditud ja korras. Samasugune ilus sile lõik on hetkel tegemisel Riia ümbersõidul veehoidla juures, kus varem aukude vahel vaid slaalomit sõita sai. Leedu teekvaliteet on küll endiselt hea, kuid pidevad 70-alad on endiselt tohutult väsitavad. Ootan põnevusega juba homseid Poola teid lootuses sealt leida uued kiirteelõigud, mis siinpool Varssavit kulgemise mõnusaks võiksid muuta.
Ma ei ole veel puhkuselainele saanud, aga ootusärevus on kergelt sees ning reisiselli tunnetus juba krõbistab mõnusasti talla all. Ees on põnevad päevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar