M avastas eile oma koduautomaatika teemasid uurides, et Luxembourgis on just algamas Home & Living mess. Kuna pühapäeviti on siinpool kandis kõik kohad, sh toidupoed, suletud, ent mess oli lahti, tundus mulle hea mõte messi külastada. Pealegi on põnev näha, kuidas siinpool maailmas sellised messid välja võiksid näha - maksejõulist klientuuri siin ju on.
Messiala tundus kaardi pealt kohutavalt suur, läbi mitme halli ning osalevate ettevõtete nimekiri oli tohutult pikk väikeses kirjas. Minu üllatuseks ei olnud mess sugugi nii põhjalik nagu algselt tundus. Kuigi messihallid olid jaotatud teemade järgi, siis pigem oli halli ülesehitus veidi kaootiline, olgugi et põrandale oli suure teibiga maha märgitud soovituslik läbimistrajektoor. Kõik kodu ja ehitusega seotud teemad olid küll kaetud, ent ei olnud sugugi üllatav, kui ühe teema osas oli vaid üks väike esindaja. Peamine rõhk oli pigem pandud arendajatele, kes seal suuresti oma uusi kinnisvaraprojekte pakkusid koos illustreerivate makettidega, ning ehitajatele ja pankadele, kes kõike seda finantseerida aitasid. Mis oli aga kahtlemata silmapaistvalt erinev meie messidest, oli igas messihalli keskmes olev söögikoht. Toit ja söömine on siinpool endiselt olulise, vahel ka sotsiaalse tähtsusega ning nii ei saa seda unustada ka messil.
Luxembourgis olime nüüd kolmandat korda, kuigi minu esimene kokkupuude Luxembourgi riigiga oli aastal 2004, mil elu esimese omakäelise turismireisi raames koos oma perekond belglastega ühepäevase reisi siia tegime. Tollest ajast on mul meeles suured maisipõllud, mida ma ei olnud kunagi varem lähedalt näinud. Kuigi olime siin juba mitmendat korda, ei soovinud ma kuidagi lahkuda, enne kui olime käinud korraks ka kesklinnas jalutamas. See on linn küngastel ja vahelduv maastik teeb linnakese kuidagi eriti armsaks. Luxembourg on endiselt kaunis.
Täna oli äärmiselt ilus soe sügisilm. Väljas paistis hommikust saadik ere päike ning taevas oli sisuliselt pilvitu. Varjus näitas 18 soojakraadi. See tundus pigem uskumatu, kuid oktoobrikuine sügispäike soojendas tõepoolest. Tavapäraselt pidi oktoober Luxis olema vihmane kuu ja pigem jaheda ilmaga. Meil on seekord puhkuseilm lausa tellitud ja sellega tõeliselt vedanud. Kuldne kaunis helk vaikselt värvimuutvate puude lehtedel tegi Luxembourgi eriliselt romantiliseks.
Õhtuks olime plaaninud jõuda Brüsselisse A ja U juurde. Luxist sõidab sinna umbes kaks tundi, kuid varusime igaks juhuks ligi 2,5 tundi. Eeldatav kohalejõudmise aeg oli 18:22 ning A plaanis 19ks valmistada õhtusöögi. Tankisime veel auto Luxi piiril asuvast bensukast soodsat kütust täis ning tunnike hiljem olime esimeses väikses ummikus - teeremont. Umbes 15 km enne A ja U juurde jõudmist hakkas aga pihta pühapäevaõhtune Brüsselisse sissesõidu ummik kiirteel, mida ei teinud sugugi ka kergemaks seal toimunud väike avarii. Tiksusime meeter haaval viite kilomeetrit kolmveerand tundi. Kuigi nii Google Maps kui Waze olid ummikust teadlikud, siis tundus, et kummagi GPSi järgi justkui alternatiivset teed ka ei olnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui püüda tähelepanu säilitada, vaadata, kuidas tsiklistid aeglaselt liikuvate ridade vahelt läbi pressisid ning oodata hetke, mil ummik laheneb. Jõudsime lõpuks A ja U juurde veerand kaheksa õhtul. Õnneks ei olnud A valmistatud kodune gurmee veel jahtunud ja sooja vastuvõtuga õhtu sai mõnusasti alata.
Eilsega sai murtud ka puhkuse selgroog ehk puhkuse lõpuni on jäänud vähem päevi kui on puhatud. Natuke nautimist ja mõnusaid suhtlusi ning siis võtamegi kodutee juba rataste alla. Siiani on olnud meie puhkus ennast täielikult õigustav ja absoluutselt nauditav. Nii nagu üks korralik puhkus olema peab.
Messiala tundus kaardi pealt kohutavalt suur, läbi mitme halli ning osalevate ettevõtete nimekiri oli tohutult pikk väikeses kirjas. Minu üllatuseks ei olnud mess sugugi nii põhjalik nagu algselt tundus. Kuigi messihallid olid jaotatud teemade järgi, siis pigem oli halli ülesehitus veidi kaootiline, olgugi et põrandale oli suure teibiga maha märgitud soovituslik läbimistrajektoor. Kõik kodu ja ehitusega seotud teemad olid küll kaetud, ent ei olnud sugugi üllatav, kui ühe teema osas oli vaid üks väike esindaja. Peamine rõhk oli pigem pandud arendajatele, kes seal suuresti oma uusi kinnisvaraprojekte pakkusid koos illustreerivate makettidega, ning ehitajatele ja pankadele, kes kõike seda finantseerida aitasid. Mis oli aga kahtlemata silmapaistvalt erinev meie messidest, oli igas messihalli keskmes olev söögikoht. Toit ja söömine on siinpool endiselt olulise, vahel ka sotsiaalse tähtsusega ning nii ei saa seda unustada ka messil.
Luxembourgis olime nüüd kolmandat korda, kuigi minu esimene kokkupuude Luxembourgi riigiga oli aastal 2004, mil elu esimese omakäelise turismireisi raames koos oma perekond belglastega ühepäevase reisi siia tegime. Tollest ajast on mul meeles suured maisipõllud, mida ma ei olnud kunagi varem lähedalt näinud. Kuigi olime siin juba mitmendat korda, ei soovinud ma kuidagi lahkuda, enne kui olime käinud korraks ka kesklinnas jalutamas. See on linn küngastel ja vahelduv maastik teeb linnakese kuidagi eriti armsaks. Luxembourg on endiselt kaunis.
Täna oli äärmiselt ilus soe sügisilm. Väljas paistis hommikust saadik ere päike ning taevas oli sisuliselt pilvitu. Varjus näitas 18 soojakraadi. See tundus pigem uskumatu, kuid oktoobrikuine sügispäike soojendas tõepoolest. Tavapäraselt pidi oktoober Luxis olema vihmane kuu ja pigem jaheda ilmaga. Meil on seekord puhkuseilm lausa tellitud ja sellega tõeliselt vedanud. Kuldne kaunis helk vaikselt värvimuutvate puude lehtedel tegi Luxembourgi eriliselt romantiliseks.
Õhtuks olime plaaninud jõuda Brüsselisse A ja U juurde. Luxist sõidab sinna umbes kaks tundi, kuid varusime igaks juhuks ligi 2,5 tundi. Eeldatav kohalejõudmise aeg oli 18:22 ning A plaanis 19ks valmistada õhtusöögi. Tankisime veel auto Luxi piiril asuvast bensukast soodsat kütust täis ning tunnike hiljem olime esimeses väikses ummikus - teeremont. Umbes 15 km enne A ja U juurde jõudmist hakkas aga pihta pühapäevaõhtune Brüsselisse sissesõidu ummik kiirteel, mida ei teinud sugugi ka kergemaks seal toimunud väike avarii. Tiksusime meeter haaval viite kilomeetrit kolmveerand tundi. Kuigi nii Google Maps kui Waze olid ummikust teadlikud, siis tundus, et kummagi GPSi järgi justkui alternatiivset teed ka ei olnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui püüda tähelepanu säilitada, vaadata, kuidas tsiklistid aeglaselt liikuvate ridade vahelt läbi pressisid ning oodata hetke, mil ummik laheneb. Jõudsime lõpuks A ja U juurde veerand kaheksa õhtul. Õnneks ei olnud A valmistatud kodune gurmee veel jahtunud ja sooja vastuvõtuga õhtu sai mõnusasti alata.
Eilsega sai murtud ka puhkuse selgroog ehk puhkuse lõpuni on jäänud vähem päevi kui on puhatud. Natuke nautimist ja mõnusaid suhtlusi ning siis võtamegi kodutee juba rataste alla. Siiani on olnud meie puhkus ennast täielikult õigustav ja absoluutselt nauditav. Nii nagu üks korralik puhkus olema peab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar