Aitäh, K, võrratute päevade eest!

Täna oli pikk päev täis sõitmist. Ilmselt eilsest olime kõik veel nii väsinud, et autos kuigivõrd omavahel jutustada ei jaksanud. M magas enamuse teest ja minagi tukkusin vahepeal. K pidi üksi roolis olles hakkama saama. Ja niimoodi ligi 400 km jutti.

Brisbane tagasi jõudsime täpselt õhtuseks tipptunniks. K suutis end keerutada linnaummikukestesse ning ühesuunaliste tänavate peale end üsna korralikult välja vihastada. Parkimiskohta kesklinnas pole just lihtne leida, eriti kui sul pole soovi end segaseks maksta. Lõpuks parkis K auto samasse parkimismajja, kuhu 5 päeva tagasigi, kui temaga kokku saime, ning kõmpisime sama hosteli poole, kus olime koos veetnud oma öö Brisbanes. Ainult et seekord ei olnud meil broneeringut ning K oli üksnes kaasas selleks, et meid hostelisse saata ning saaksime omavahel fotokatest tehtud pilte üksteisele ära kopeerida.

Tuba käes ja pildid kopeeritud, jalutasime tagasi K auto juurde. Kallistasime suurelt ja soojalt. Nii kahju oli K-st lahkuda, nii raske teda Austraaliasse omaette toimetama jätta ning oodata, millal ta taas ükskord kodumaad väisama naaseb, et temaga mõned vahvad õhtud veini seltsis jutuvadinas veeta. Aga K-le sobib siin. Ta näeb väga hea välja, hoopis säravam, vabam ja armsam, justkui leidnud oma koha siin maamuna peal. Eestis ei näinud teda peaaegu kunagi seelikuga, harva värviliste riietega. Siin on kõik vastupidi, ta on päiksekiir ise. Ma olin unustanud kuivõrd puudust ma temast tundsin. Kui ainult Austraalia nii paganama kaugel Eestimaast poleks.

Saime endaleM-ga pisikese kahese toa korrus kõrgemal kui eelmine kord. Aken avaneb sisehoovi ja lakke on kinnitatud tiivik, mis veidigi õhuringlust tekitab. Meie akna taga müriseb sisehoovis miskit üsna kõvasti ja monotoonselt, kuid eks sellega peab harjuma. Oleme ometigi Brisbane kesklinnas ning maksame öö eest vaid 70 AUDi kahe peale. Muus osas on tuba pisike, puhas ja armas.

Homme hommikul rändame oma kottidega kesksesse rongijaama ning asume teele Wynnumi linnaosa poole, et sealt kätte saada renditud campervan, millega sõita 4 päeva jooksul 1700 km ning tagastada see Cairnsi. Hetkel on üksnes lahtine veel Cairnsi öömaja, millega pean hakkama ka üsna kohe tegelema.

Täna õhtul enne linnapeale jalutama minemist helises mu telefon ning soovitu kutsuda homseks Eestisse töövestlusele, kuid kahjuks mind pole ju kohapeal olemas. Pakkusin taas välja paar alternatiivi nagu vestlus üle Skype. Nad lubasid sellele või kirjalikule kodutööle mõelda ning teada anda. Eks tuleb hoida pöialt. Ma oleks väga rahul, kui Eestisse tagasi jõudes oleks mul töökoht kohe-kohe olemas. See oleks ainult suurepärane. Ja unistama ju peab.