Ööbimiskoha hommikusööki hakati pakkuma alles kella kaheksast ja ni ma ei lootnud, et sealt midagi hamba alla saame, ent sel ajal, kui minu kaardimakse taas läbi ei läinud, oli nõus teeindaja meile kiirelt üheskordse taldrikuga paar rõngassaia ja kohvi kaasa andma, mis kahtlemata päästis meie hommiku.
Hilo lennujaam on väike, asub poolenisti avatud alaga õues nagu siin kandis ikka, ent esmakordselt kohtasin ma juhust, kus turvakontrollis tuli eraldi välja võtta käsipagasist ka kõik toidu asjad, sh küpsised või shokolaadid. Kuna siinkandis võetakse saartevahelist ja eriti maismaale tagasi minevat transporti putukate, seemnete jms osas väga tõsiselt, siis on see ka arusaadav.
Oma külastusel suursaarele meil Mauna Kea mäe otsa minna ei õnnestunud, küll aga läheb saartevaheline 42 minutit kestev lend ümber Mauna Kea mäe, nii et lennuki aknast saab mäest üsna hea ülevaate. Üldse, Hawaii kõikidel saartel on mõni suurem mägi, mille ümber elu koondunud on.
Mauile majutust otsides komistasime järjest üksnes korterite otsa, mis olid hotellitubadega samas hinnaklassis ja ükski neist polnud soodne. Lõpuks võtsimegi ühe korteri ja rohkem sellesse väga ei süvenenud. Kui täna kohale jõudsime ja saime oma majutuse mõni tund varem, kui pidanuks, kätte, kukkus mu suu imestusest lahti: meil oli osalise ookeanivaatega korter kahe suure magamistoa, korraliku elutoa, kahe rõdu ja täisvarustuses köögiga. Meie kahekordsete puumajadega korteri kompleksis on ka avalikud grillimiskohad ja väike bassein ning kuna meri asub kaugemal, siis saab tellida endale tasuta shuttle teenusena järgi süsimusta uue Tesla.
Mõtlesime, et kuna Maui on meie viimane korralik puhkuse sihtkoht sel reisil, siis võiksime seekord sooja kliimat arvestades võtta esmakordselt rendiautoks kabrioleti. Saime endale üsna uue Ford Msutangi. Ma olen küll kunagi ca 15 aastat tagasi Eestis ühe kabrio tagaistmel suvisel ajal istunud, aga päriselt kabrioga sõitmise kogemust polnud meil kummalgi ja sügisel Inglismaal kabrioga sõitmine ei lähe siinkohal arvesse, sest seal oli külm ja vihma sadas. M on endale ammu unistanud kabrio ostmisest - nüüd saab ta siin oma tunde kätte, kas kabrio talle päriselt ka meeldib.
Omaette seiklus oli hotelli vastuvõtulaua otsimine. Kuna meie korter asub ühesuguste kahekordsete puitmajade kompleksis, siis siin keskel on ka koht nimega "kontor", ent sinna jõudes polnud seal ühtki inimest ega ühtki telefoni numbrit kuhu helistada. Hakkasin broneeringu kirjeldust üle vaatama ja märkasin, et check-in asub sootuks teisel aadressil. Jõudsime ühe väikse kaubanduskvartali parkimisplatsile, ent hotelli vastuvõttu ei märganud esimese hooga kusagil. Siis meenus mulle äkki, et hotell oli saatnud meili juhendiga, kuidas neid leida. Tõepoolest, otse meie silme ees asuski väike eraldi boks poodide ja salongide vahel, millel ilutses meie hotelli nimi. Vastuvõtu neiu tervitas meid koheselt pähklikestadest tehtud kaelavanikutega. Lillevanikuid me seni saanud polnud ja kaelavanikudki olid esmakordsed, kuid üldises plaanis on Hawaiil komme alati külalisi väikese kingitusega tervitada ja vähemalt kaasa anda mõni sooduskupong.
Kuna meil oli omaette korter ja siin hommikusööki ei pakuta ning homme plaanime pikka päeva sõiduga Hanasse, siis käisime läbi toidupoest, mille kliendikaardi hotelli vastuvõtust meeldivalt kaasa olime saanud. Toit on siin Eesti mõistes kallis, keskeltläbi maksab iga asi 5 dollarit: sai on viiekas, mahl on viiekas, piim on viiekas jne. Samas, pakendid on kõik väga suured, lihtsalt ühte-kahte väikest asja osta ei ole võimalik. Otsisin poest ka pudelivett, mida oleks lihtne tarbida. Viieka eest sai kas kaks pooleteistliitrist pudelit, neli poole liitrist pudelit või soodushinnaga 24-paki pooleliitriseid pudeleid. Eks soojas kliimas kulub vett palju ja nii me haarasimegi endale suure paki veepudeleid autosse. Kui kassas asju pakendama hakata, siis kilekotte ei leia kusagilt, sangadeta paberkotid on tasuta ning kui soovid, võid korduvkasutatava koti paari dollari eest osta. Suurt midagi me nagu ei ostnudki, aga 90 dollarit kulus nagu naksti ning kassapidaja teatas veel rõõmsalt, et tänase poeskäiguga säästsime 16 dollarit lisaks.
Hawaii saartele on omane luau ehk tseremoniaalne õhtune tantsushow, mida siin reeglina pakutakse buffee õhtusöögiga, mille raames on avatud baar. Kõigepealt kogunevad inimesed omajagu pikka sabasse, mis aeglaselt edasi liigub. Väravas vahetatakse broneeringu kinnitus piletite vastu, seejärel saad kaela päris lilledest lei ehk orhidee kee, mis on absoluutselt kaunis, kuid arvestades, et enamus lilledest imporditakse ning ühe lei tegemine võtab aega kuni pool tundi ja seda tehakse käsitsi, siis on neist ühe õhtu lilledest natuke kahju. Samas, lei kaela asetamine on Hawaii klassika ja selleta polekski asi päris see.
Luau toimus Wailea Marrioti hotelli ookeanipoolsel terrassil, kuhu olid kaetud ümmargused 10 inimese lauad. Kiire lugemise põhjal sain kokku 60 lauda ning vabu kohti ei paistnud kuskil ehk ära tuli toitlustada korraga sujuval 600 inimest ja nii tehakse seda siin 3-4 korda nädalas. Toiduvalik on iseenesest päris korralik ning maitse hea. Luau pakkujaid on mitmeid ja ega seda mille järgi valida, kas üks või teine, ei oska ka kohalikud väga soovitada.
Kui õhtusöök on lõpetatud, tulevad poolpaljad pärismaalaste kostüüme imiteerivates riietes lihastes mehed ja naised oma etteastet tegema ning esitama polüneeslaste kohalikke traditsioonilisi tantse. Kui algselt vaatasin, et tüdrukute seelikud on rohelisest kangast, siis veidi pikemal vaatlusel avastasin, et need on siiski päris puulehtedest. Huvitav, kui tihti nad ühte sellist naturaalset seelikut uuendama peavad?
Hawaiilased tunneb vällimuse järgi üsna kergelt ära - nad on tõmmu nahaga, pikkade sirgete paksude mustade juustega, ka mehed, ning üldiselt ilusate näojoontega. Sellised eksootilised, nagu on kujutatud soojade saarte inimesi multikates, ainult et siin ei ole nad joonistatud, vaid ongi päris. Igaüks omaette unikaalne, aga kaunis. Ja kui nad on veel korralikus lihases ning murulaval hüppavad huilates ringi poolpaljad seelikutes mehed, kes tõrvikutega tulekerasid keerutavad, siis silm lausa puhkab. Hawaii on ikka ilus koht, nii looduse kui inimeste poolest.
PS! M tehtud video ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar